Tsernobõl.. (26.04.1986)
Moderaatorid: 760GLE, Igor, Leho, bronec
- Volvo Club
- Volvo Club liige
- Postitusi: 1122
- Liitunud: 15 Juun 2005, 21:12
- Asukoht: Tallinn / Jüri
- Kontakt:
Tulevikus on plaanis sarkofaagi renoveerima hakata, saab kohe epitsentrisse ja max toosi kätte.
Oli ajad kui sinna saadeti vägisi, nüüd juba soovitakse vabatahtlikult minna.
Oli ajad kui sinna saadeti vägisi, nüüd juba soovitakse vabatahtlikult minna.
Viimati muutis Volvo Club, 23 Mai 2008, 22:47, muudetud 1 kord kokku.
Pildialbumid http://picasaweb.google.com/volvoclubestonia
Haagissuvila rent
56495585; 56495125
www.volvoclub.ee
SKYPE: volvoclub
Haagissuvila rent
56495585; 56495125
www.volvoclub.ee
SKYPE: volvoclub
Volvo Club kirjutas:Tulevikus on plaanis sarkofaagi renoveerima hakata, saab kohe epitsentrisse ja max toosi kätte.
Oli ajad kui sinna saadeti vägisi, nüüd juba soovitakse vabatahtlikult minna.
460 1.7 Aut.92
V70 2.4 Aut.01
850 2.4 Man.92
240 2.0 Man.86
XC90 4.4 Aut.05
S80 2,9 Aut.99
V70 2,4 Aut.10
XC70 3,2 Aut.07
XC60 D5 Aut.09
Cayenne 4,8 Aut.13
50 35 322
V70 2.4 Aut.01
850 2.4 Man.92
240 2.0 Man.86
XC90 4.4 Aut.05
S80 2,9 Aut.99
V70 2,4 Aut.10
XC70 3,2 Aut.07
XC60 D5 Aut.09
Cayenne 4,8 Aut.13
50 35 322
Tore kokkuvõte ühest teisest foorumist:
tegu oli plaanijärgse katsetusega, mis pidi simuleerima olukorda, kus veepumbad lülituvad välja ning varupumbad hakkavad tööle, aeg millal reaktor pidi ilma pumpadetta hakkama saama oli 40 sekundit. testimise hetkel oli reaktori väljundvõimsus alla 50% sellest, mis sellel testil olema peaks. probleem tekkist peamiselt selletõttu, et päeval oli ühe teise tuumajaama väljalangemise katmiseks 4. reaktori võimsust suurendatud üle katseks sobiva normi, ning õhtul võimsuse langetamise käigus suudeti 4. reaktor täielikult seisma panna. kuna reaktori käivitamine pole just maailma kõikse kiirem tegevus, ning test oli juba ammu üle tähtaja läinud, siis käivitumise kiirendamiseks tõmmati grafiit vardad lõpuni välja. kui reaktori võimsus oli suurenenud piisavalt, siis alustati testi. kuna grafiitvardad olid täiesti välljas, ning reaktor oli alles käivitumisfaasis, siis jahutuse puudumine tekitas reaktori allaossa hotspoti, mida ükski mõõdik ei näidanud. selleks ajaks kui veetemperatuur hakkas juba kriitilisele lähenema(350c kandis, kus enam surve all ka vett vedelana ei saa hoida) otsustati katse lõpetada ja vardad sisse tagasi lasta. kuna põhjas oli tuumakütus juba piisavalt vedelaks sulanud, siis vardad ei läinud lõpuni sisse ja kuumenemine jätkus. teiseks, varraste sisselaskmisele järgneb tavalselt lühike reaktsiooni kiirenemine, ennem kui reaktor aeglustuma hakkab. kõik see kokku andiski peale varraste sissekukkumist kokku tulemuse, kus kaas lendas pealt, ning sissejäänud varraste tükid põlema hakkasid. esimese paugu ajal lendas kogu tuumakütus suhteliselt lähdale, enamasti punasesse metsa. see tulekahju mis mitmeid päevi kestis oli see, mis radioaktiivseid osakesti väga kaugele kandis.
tegu oli plaanijärgse katsetusega, mis pidi simuleerima olukorda, kus veepumbad lülituvad välja ning varupumbad hakkavad tööle, aeg millal reaktor pidi ilma pumpadetta hakkama saama oli 40 sekundit. testimise hetkel oli reaktori väljundvõimsus alla 50% sellest, mis sellel testil olema peaks. probleem tekkist peamiselt selletõttu, et päeval oli ühe teise tuumajaama väljalangemise katmiseks 4. reaktori võimsust suurendatud üle katseks sobiva normi, ning õhtul võimsuse langetamise käigus suudeti 4. reaktor täielikult seisma panna. kuna reaktori käivitamine pole just maailma kõikse kiirem tegevus, ning test oli juba ammu üle tähtaja läinud, siis käivitumise kiirendamiseks tõmmati grafiit vardad lõpuni välja. kui reaktori võimsus oli suurenenud piisavalt, siis alustati testi. kuna grafiitvardad olid täiesti välljas, ning reaktor oli alles käivitumisfaasis, siis jahutuse puudumine tekitas reaktori allaossa hotspoti, mida ükski mõõdik ei näidanud. selleks ajaks kui veetemperatuur hakkas juba kriitilisele lähenema(350c kandis, kus enam surve all ka vett vedelana ei saa hoida) otsustati katse lõpetada ja vardad sisse tagasi lasta. kuna põhjas oli tuumakütus juba piisavalt vedelaks sulanud, siis vardad ei läinud lõpuni sisse ja kuumenemine jätkus. teiseks, varraste sisselaskmisele järgneb tavalselt lühike reaktsiooni kiirenemine, ennem kui reaktor aeglustuma hakkab. kõik see kokku andiski peale varraste sissekukkumist kokku tulemuse, kus kaas lendas pealt, ning sissejäänud varraste tükid põlema hakkasid. esimese paugu ajal lendas kogu tuumakütus suhteliselt lähdale, enamasti punasesse metsa. see tulekahju mis mitmeid päevi kestis oli see, mis radioaktiivseid osakesti väga kaugele kandis.
Katastroofi põhjustanud katsetusest on ka Youtube`s põhjalik taaslavastus, mis koosneb 6 osast.
http://www.youtube.com/watch?v=dZ3Epx_q ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=dZ3Epx_q ... re=related
Volvo 460 superluks aastast `92
- Romm
- Foorumi veteran
- Postitusi: 2455
- Liitunud: 05 Apr 2007, 10:32
- Asukoht: rae vald,jüri lähedal
- Kontakt:
kk kirjutas:Tore kokkuvõte ühest teisest foorumist:
tegu oli plaanijärgse katsetusega, mis pidi simuleerima olukorda, kus veepumbad lülituvad välja ning varupumbad hakkavad tööle, aeg millal reaktor pidi ilma pumpadetta hakkama saama oli 40 sekundit. testimise hetkel oli reaktori väljundvõimsus alla 50% sellest, mis sellel testil olema peaks. probleem tekkist peamiselt selletõttu, et päeval oli ühe teise tuumajaama väljalangemise katmiseks 4. reaktori võimsust suurendatud üle katseks sobiva normi, ning õhtul võimsuse langetamise käigus suudeti 4. reaktor täielikult seisma panna. kuna reaktori käivitamine pole just maailma kõikse kiirem tegevus, ning test oli juba ammu üle tähtaja läinud, siis käivitumise kiirendamiseks tõmmati grafiit vardad lõpuni välja. kui reaktori võimsus oli suurenenud piisavalt, siis alustati testi. kuna grafiitvardad olid täiesti välljas, ning reaktor oli alles käivitumisfaasis, siis jahutuse puudumine tekitas reaktori allaossa hotspoti, mida ükski mõõdik ei näidanud. selleks ajaks kui veetemperatuur hakkas juba kriitilisele lähenema(350c kandis, kus enam surve all ka vett vedelana ei saa hoida) otsustati katse lõpetada ja vardad sisse tagasi lasta. kuna põhjas oli tuumakütus juba piisavalt vedelaks sulanud, siis vardad ei läinud lõpuni sisse ja kuumenemine jätkus. teiseks, varraste sisselaskmisele järgneb tavalselt lühike reaktsiooni kiirenemine, ennem kui reaktor aeglustuma hakkab. kõik see kokku andiski peale varraste sissekukkumist kokku tulemuse, kus kaas lendas pealt, ning sissejäänud varraste tükid põlema hakkasid. esimese paugu ajal lendas kogu tuumakütus suhteliselt lähdale, enamasti punasesse metsa. see tulekahju mis mitmeid päevi kestis oli see, mis radioaktiivseid osakesti väga kaugele kandis.
ja siiis oli ka miski diiselmootorite jama seal.kus juures meil kõrval on veel (Venemaal) üks jaam milles on kasuttud sama tehnikat(vana) nagu kasutati Tsernobõlis.niiet oht on olemas isegi veel.
940 91a.
Volvo Amazon 62a.
Bmw 540i 99a.
Volvo Amazon 62a.
Bmw 540i 99a.
Venemaal,Sosnovõi Bor'is,samade(tsernobõl) reaktoritega LNPP
http://www.rosenergoatom.ru/eng/index.wbp.
Vaadake ka harivat viidet(vene keeles):"nuclear energy for students and schoolchildren"
http://education.rosenergoatom.ru/index.wbp
http://www.rosenergoatom.ru/eng/index.wbp.
Vaadake ka harivat viidet(vene keeles):"nuclear energy for students and schoolchildren"
http://education.rosenergoatom.ru/index.wbp
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 34 külalist