Päris pikk paus on nüüd sisse tulnud. Auto on jätkuvalt alles ja olen püüdnud teda nii heas korras hoida kui võimalik. Hetkel oleme tubased ja ootame kevadet. Proovin nüüd viimased 2-3a kuidagi kokku võtta ja alustan sealt kus see teema viimati pooleli jäi.
10. juuniks (2019) sain remondi aja. Vahetatakse ära järgmised asjad:
- esipidurite poriplekid.
- taha lähevad ka -40 Lesjöforsid alla. Kareli S70R`i pealt tundus pepu endiselt õigel kõrgusel olema, aga vedrud ise on jämedamad tehes vedrustuse natuke jäigemaks ja muudavad auto stabiilsemaks. Ise ei julgenud lampi eksperimenteerima hakata, aga eks teise pealt on hea spikerdada.
- pesuripump tagaklaasile saab vahetatud.
- uuritakse miks tutikas poolteljeots, mis sai originaal osana alla pandud, on kahe aastaga otsa saanud. Väidetavalt pidi ikka paarsada tuhat km sõitma.
- samuti uuritakse mis vägi sunnib esimesi pidurikettaid pidevalt kõveraks minema. Eelmise aasta sügiseks olin neist jälle jagu saanud. Enam ei mäleta mitu paari eesmisi kettaid auto ostmisest alates välja vahetatud on, aga 4 paari kindlasti. Võib olla ka 5. Käiks selle diivaniga pidevalt kuskil rinkal lohisemas, siis ma ei möliseks üldse, aga praegu ei saa enam hästi aru milles asi. Kui normaalselt tänaval sõitmisele kah vastu ei pea siis kus ja kuidas selle autoga sõita tuleks? Õnneks on tagumised kettad pidama jäänud. Välja vahetatud rumm oli võlusõnaks, aga ees on need mõlemal pool uued kuna laagrid on ju ka ära vahetatud.
Kui põhjused on välja selgitatud pannakse uued jupid 13. juunil külge.
- Eesmised poriplekid vahetati ära. Samuti läks vahetusse pidurivedelik.
- Vedrudega oli natuke pikem ooper. Lasin need madaldusvedrud alla panna, aga tulemusega ei olnud üldse rahul. Tagumine ots jäi madalaks nagu oleks oleks 3 kotti kartuleid pardal, lisaks jäi vedrustus liiga pehmeks. Visuaalselt ei olnud pilt samuti suurem asi- auto tundus põhjagaasiga kiirendavat ka siis kui ta paigal seisis. Nina taevas, tagumik maas. Lasin originaal vedrud alla tagasi panna ja asusin uurima millest tulenevalt see üritus nii haledalt kõhuli käis. Siis selguski, et vedrud olid küll originaalidest lühemad, kuid sama läbimõõduga. Kõik õige ja loogiline, lisaks halvasti tehtud kodutöö. Tagumised tehase vedrud läksid alla tagasi ja on siiamaani.
- Tagaklaasi pesuripump sai vahetatud ja toimib kenasti.
- Ka esimesed pidurikettad said vahetatud ja imekombel on need nüüd pidama jäänud. Töötasid ilusti sisse ja vibratsiooni enam ei tekita.
- Poolteljeotsa suhtes mäletasin ise valesti. Ei olnud see originaal, vaid mingi B osa. Läks kvaliteetsem tükk asemele ja see mure on unustatud.
- Lisaks kaebasin aeglaselt kaduva jahutusvedeliku üle. Kuna salongis on vaip kuiv ja õli õige värvusega, siis ainuke järeldus saab olla, et leke on väljapoole. Asutigi siis seda otsima ja avastati mikromõraga paisupaak- vanadusest tingitud viga. Muidugi paigaldati uus paisupaak ja vedelik püsib tänaseni normis.
Juulis 2019 vahetati ära vasakpoolse tule kojamehe mootor. Mul oli üks paar varuks ja kui vana mootor enam toimida ei tahtnud, oli uus kohe hea võtta. Toimib siiamaani.
Samuti ei olnud ma endiselt rahul tagumiste amortidega. Need olid küll üsna uued, aga ülevalt kinnitustest kippusid häält tegema. Otse välja öeldes oli kehvema tee puhul autos korralik kolin. Üritati sättida nii ja teisiti, aga asja korda ei saadudki. Seal oli mingi kala veel, aga täpselt ka enam ei mäleta mis täpselt. Suhtelised uued amordid tuli alt ära võtta ja panna teised uued asemele. Seekord langes valik Sachs`ide kasuks, mis on Volvol ka originaalidena kasutuses. Soovitati neid kuna seal on kandev seib suurem ja tummisem ning töötab paremini.
Lisaks hakkas lambist ühel päeval jahutusvedeliku tuli põlema ja pardakorraldus soovitas kiiremas korras seisma jääda. Jäin siis seisma ja ise mõtlesin, et ilmselt on nüüd mingi lõdvik sõidu ajal otsad andnud, sest need on veel vanad ja ei kesta kah igavesti. Tegin kapoti lahti, aga jahutusvedelik oli täiesti normis. Kuna ma ka mingit muud anomaaliat ei suutnud tuvastada, siis julgesin sõitu jätkata. Vol-Rem`is tuvastati hiljem töölepingu lõpetanud jahutusvedeliku tasemeandur. Uue anduriga lubas auto sõitu jätkata ja oli minuga nõus sõber edasi olema.
Arvet takseerides said need asjad vahetatud septembris 2019
Kui auto käis suve lõpus ülevaatusel, tehti märkus tagumise sillatala parempoolse eesmise puksi kohta. Et pidi loksutades häält tegema, muidu nagu uus auto. Jaa, need olid veel tõesti originaalid. Vol-Rem`is võttis muidugi kutil kukalt sügama. Tema neid küll omal algatusel vahetama ei oleks hakanud, aga no kui ülevaatuse onud nõuavad... Läksidki uued puksid alla, sõidus muidugi vähimatki muudatust ei toimunud ja no ega kõrva järgi ei saanud ka enne aru, et midagi valesti oleks olnud. Viga avalduski pingis suurema jõuga väänutades. Kuna oli juba novembri algus, siis lasin ära vahetada ka mootoriõli ja filtrid.
See oli selle auto viimane sõit aastal 2019, läbisõit 313 182km
Üks pilt kah 2019a suvest. Mõlemad Volvod Lääne-Virumaal maakodus.