Palju vett on vahepeal merre voolanud ja nõndasamuti on vahepeal hulk kilomeetreid 240-ga kogunenud. Nüüd aga sattusin hea pakkumise peale ning soetasin endale ühe punase 740-e. Tegemist on igati korraliku masinaga, kui mõned pisivead välja arvestada. Pildike ka(telefoniga tehtud)
Mõne sõna ütlen ka, et kuidas ma selle auto otsa sattusin. Üks tuttav soovis et masina üle vaataksin, paraku tol korral saime telefonist aru, et masin on läinud. Läks hulk aega mööda, kuid kuulutus oli ikka üleval, proovisin siis uuesti. Ennnäe, masin siiski alles. Paraku esimesel korral polnud mul millegipärast aega vaatama minna, nõnda läks veel nädalake mööda. Siis tärkas taas mõte minna vaatama. Oli esmaspäev. Läksin kohale ja hindasin olukorda. Nägi välja, et masin oli hulk aega seisnud. Seda võis järeldada sellest, et terve auto oli kattunud mingi imeliku kihiga, mis kuidagi maha ei tahtnud tulla. Pikalt ma ei oodanud, tahtsin näha, kuidas ta käima läheb, ja mis põhiline, kuidas ta käib. Et summutaja oli juba pärast pükse liitekohast pooleks, siis ega hästi aru polnud saada. Pöörded väga ei kõikunud, vähemalt minu kõrva järgi. Mõtlesin mis ma mõtlesin, kuid välja mõtlesin. Tuli teha väljaminek, sest proovisõidul pidas ta siiski end üllatavalt hästi üleval. Pidurid olid kehvavõitu, kuid seda oli ka ketastest näha. Käisin öösel kella ühe ajal sõbraga masinal järel, sõitsin lähima tanklani ning tankisin esialgu natukene. Et jõuaks ikka paari kilomeetri kaugusele ööbimiskohta sõita. Loodan, et ma väga palju inimesi üles ei ajanud, sest müratase oli ikka üle prahi.
Jõudis kätte reede ning aeg oli Tartu poole liikuda. Suutsin meie pisikeses Eestis korralikult ära eksida, tegin kokkuvõttes 60km suurema ringi kui oleks pidanud. Igast asulast läbi sõites jõllitasid inimesed tagantjärele. Njah, vähemalt õigustab see heli end selle auto puhul ära, sest minek on ka peaaegu, et vastav. Tartusse jõudes käisin läbi Crank-i garaaži, kus keevitati mul summuti tagasi üheks tükiks. Suured tänud neile.
Pärast seda julgesin isegi koju sõita ning perele ka tutvustada, kuigi eelnevalt kaalusin, et koju ma sellega sellisel kujul ei lähe. Läksin koju, polnudki seal eriti kedagi, kellele uut liikurit tutvustada.
Nüüdseks olen juba mitu sada kilomeetrit maha sõitnud ning mulle tuli rumal idee kütusenäidik korda teha. See lõppes sedasi, et auto ei ole hetkel sõidukõlbulik. Pilt ka...
Ei teagi mis peale hakata, olin küll jube ettevaatlik, kuid lähemal vaatlusel selgus, et keegi oli seda toru juba millalgi parandanud(epoksiidi taolise vahendiga). Sellest ka põhjus, miks ta nõnda kergelt ära murdus. See polnud ainus asi, läksid ka lõdvikuklambrid, sest need olid ka omadega läbi, ning kõige keerulisem lugu on vist elektrijuhtmete osaga. Ka see murdus täiesti peaaegu, et iseeneseslikult ära. Kellelgi ideid või abi anda, siis olen pakkumistele avatud.
Seejärel ladusin kõik muud asjad ka kokku ning mõtelsin minna ja ühe tiiru teha. Paraku ei jõudnud kaugemale kui 50m, pärast mida auto välja suri ning käima enam ei läinudki. Sain ta tagasi jalust ära lükatud ning nüüd nuputangi, mis tal probleem võib olla. Üks võimalus võib olla, et see mootor, mis lifti küljes on, on läbi. Teiseks võib süsteemis olla õhk, samas võta sa kinni. Kiire oli, seega kapoti alt ei jõudnud enam toru lahti keerata ja kütuse pealetulekut kontrollida.
