Üldjuhul on kollane ikkagi Ameerika standard ja sõna otseses mõttes suhkruvesi. Talub kuuma (keemispunkt 130*C @ 1,4 bar), aga kuna euroopa autodel on reeglina jahutussärk 0,9 või 1.1 bari, siis pole väga tolku ja omadused muutuvad. Euroopa autosse ei soovitata seda grammi ka valada, sest puuduvad ka vajalikud inhibiitorid ja määrdeained, mida euro-auto nõuab mootorikoostise tõttu. Pika jutu kokkuvõtteks - kollane mädandab mootori seest ära.
Roosad ja lillad on rekka jahutusveed (pannakse ka Hiluxisse). Seal samamoodi on mootori tootja spetsifikatsioon mängus - ehk siis kuigi tundub äge ja edev, ei sobi ta kergesõiduautosse. Rikub mootori seest ära.
Aga muus osas küll vahet enam pole. Punast ja rohelist võib kokku segada, sinine ja roheline on samad asjad peaaegu... Vähemalt olid 4.a tagasi.
Roheline, mis on aja ära elanud, muutub ka kollakaks veeks. Samas oma Mazdas ma 5.a seda vahetama ei pidanud (ei olnud vahetatud siis, kui ma ostsin ja 5.a hiljem oli ka veel -28 kraadi külmakindlus). Minu praktikas on just punane kiirem väsija - kahe aastaga 50% lahjem. Seda nii klientide, kui enda perekonna autode näitel. Skoda Fabia diisel, vahetasin koos veepumbaga terve süsteemi välja, 2.a hiljem - 22 kraadi aind alles. Praegu vaatasin oma musta ratsu paaki - väidetavalt hammasrihmaga koos pandud uus punane Longlife vedelik (20 000km sõitnud) ja juba -24 kraadi aind. Läheb roheline sisse ikka.