Neliveolised
Moderaatorid: 760GLE, Igor, bronec
Neliveolised
Tere!
Olles ise suht värske 1997 aasta V70 (2,5T 142kw) AWD omanik on tekkinud mõned küsimused milles ehk oskate aidata.
Esimene mure puudutab tagumisi pidurivoolikuid. Kui tagumised rattad puhastamise eesmärgil alt ära võtsin, jäi silma, et taga vasakul on pidurivoolik koos kahest lühemast jupist aga paremal pool on üks pikk voolik. Kas see peabki nii olema või on tegemist mingi aretisega?
Olen kuulnud, et soovi korral saab AWD-l taha suunduva kardaani eemaldada ja sõita vaid esiveolisena. Kuna suvi tulekul ja vaja palju mööda maanteed triikida siis oleks see kütuse kokkuhoiu mõttes päris hea lahendus. Sügiseste ilmade saabudes topiks teise alla tagasi jälle. On keegi seda praktiseerinud? Kas peaks kartma ka mingeid kõrval või järelmõjusid. Kuidas selline liigutus üldse kütuskulule mõjub?
Huvitama on hakanud ka selline asi et mis vahe on nende vana kerega V70-te (1997-2000) tavalise AWD ja XC tehnikas. Väliselt paistavad XC-l silma jämedamad kaitserauad ja muu pudi-padi. Kas aga tehnika /nelikveo lahendus jms on sama?
Esimese postituse kohta palju küsimusi aga ega muidu targemaks ei saa.
Olles ise suht värske 1997 aasta V70 (2,5T 142kw) AWD omanik on tekkinud mõned küsimused milles ehk oskate aidata.
Esimene mure puudutab tagumisi pidurivoolikuid. Kui tagumised rattad puhastamise eesmärgil alt ära võtsin, jäi silma, et taga vasakul on pidurivoolik koos kahest lühemast jupist aga paremal pool on üks pikk voolik. Kas see peabki nii olema või on tegemist mingi aretisega?
Olen kuulnud, et soovi korral saab AWD-l taha suunduva kardaani eemaldada ja sõita vaid esiveolisena. Kuna suvi tulekul ja vaja palju mööda maanteed triikida siis oleks see kütuse kokkuhoiu mõttes päris hea lahendus. Sügiseste ilmade saabudes topiks teise alla tagasi jälle. On keegi seda praktiseerinud? Kas peaks kartma ka mingeid kõrval või järelmõjusid. Kuidas selline liigutus üldse kütuskulule mõjub?
Huvitama on hakanud ka selline asi et mis vahe on nende vana kerega V70-te (1997-2000) tavalise AWD ja XC tehnikas. Väliselt paistavad XC-l silma jämedamad kaitserauad ja muu pudi-padi. Kas aga tehnika /nelikveo lahendus jms on sama?
Esimese postituse kohta palju küsimusi aga ega muidu targemaks ei saa.
Ants, mis tähendab olude sunnil ja kuidas esiveolisena sõitmine kütusekulule ja muidu sõidule mõjub? Esirehvid kuluvad nii või naa veidi kiiremini kui tagumised. Need peavad ju ka keeramisfunktisooni täitma.
Arny: Ei või küll selle eest pead anda aga kui enne auto ostu käisin Infos nende neliveoliste kohta uurimas ütles mingi vend leti tagant, et sellel ikka pidev nelivedu. Tavaolukorras oli vist 60/40. Samas ise olen vaid kuiva asfalti triikinud ja pole veel katsetada saanud kuidas see reaalselt toimib.
Äkki oskab keegi veel midagi lisada??
Arny: Ei või küll selle eest pead anda aga kui enne auto ostu käisin Infos nende neliveoliste kohta uurimas ütles mingi vend leti tagant, et sellel ikka pidev nelivedu. Tavaolukorras oli vist 60/40. Samas ise olen vaid kuiva asfalti triikinud ja pole veel katsetada saanud kuidas see reaalselt toimib.
Äkki oskab keegi veel midagi lisada??
- Tanel
- Foorumi veteran
- Postitusi: 7043
- Liitunud: 26 Sept 2005, 12:52
- Asukoht: Rakvere, Tallinn, Helsinki
- Kontakt:
Valts kirjutas:Ants, mis tähendab olude sunnil ja kuidas esiveolisena sõitmine kütusekulule ja muidu sõidule mõjub? Esirehvid kuluvad nii või naa veidi kiiremini kui tagumised. Need peavad ju ka keeramisfunktisooni täitma.
Arny: Ei või küll selle eest pead anda aga kui enne auto ostu käisin Infos nende neliveoliste kohta uurimas ütles mingi vend leti tagant, et sellel ikka pidev nelivedu. Tavaolukorras oli vist 60/40. Samas ise olen vaid kuiva asfalti triikinud ja pole veel katsetada saanud kuidas see reaalselt toimib.
Äkki oskab keegi veel midagi lisada??
Arvan, et sulle aeti leti tagant udu.
Tavaoludes esiveoline ja kui esimesed libisema hakkavad, lulitatakse taha ka tagumised.
http://youtube.com/watch?v=2Vq_MM2X3yE Siin küll xc70, kuid awd süteem sama.
Viimati muutis Tanel, 18 Apr 2007, 12:35, muudetud 1 kord kokku.
S70 T5 192Kw, 423Nm from wheels
854 T5-R T-Gul
142 72a
855 T5-R T-Gul
S90 3.0
854 T5-R T-Gul
142 72a
855 T5-R T-Gul
S90 3.0
Volvodel tavasõidus läheb enamus jõudu esiratastele ja käitubki nagu esiveoline. Kardaani ära küll lahti võta. Vaata, et kummid on kõik ühtlaselt kulunud. Kui üks on teistest rohkem kulunud, võib see difri luku ära lõhkuda.
'06 V70 D5 AWD
'66 Amazon kombi
'68 Amazon
'72 P1800ESTurbo
'73 142
'74 142
76 242L
'79 242
'66 Amazon kombi
'68 Amazon
'72 P1800ESTurbo
'73 142
'74 142
76 242L
'79 242
turboES kirjutas:Volvodel tavasõidus läheb enamus jõudu esiratastele ja käitubki nagu esiveoline. Kardaani ära küll lahti võta. Vaata, et kummid on kõik ühtlaselt kulunud. Kui üks on teistest rohkem kulunud, võib see difri luku ära lõhkuda.
Ehk siis ikkagi veavad ka tagarattad?
Rehvivärgist olen teadlik..
Siiamaani tänud vastajatele!
- ants
- Foorumi veteran
- Postitusi: 4760
- Liitunud: 17 Juun 2005, 17:15
- Asukoht: Kunda taga metsas 5111459
tanel695 kirjutas:Valts kirjutas:Ants, mis tähendab olude sunnil ja kuidas esiveolisena sõitmine kütusekulule ja muidu sõidule mõjub? Esirehvid kuluvad nii või naa veidi kiiremini kui tagumised. Need peavad ju ka keeramisfunktisooni täitma.
Arny: Ei või küll selle eest pead anda aga kui enne auto ostu käisin Infos nende neliveoliste kohta uurimas ütles mingi vend leti tagant, et sellel ikka pidev nelivedu. Tavaolukorras oli vist 60/40. Samas ise olen vaid kuiva asfalti triikinud ja pole veel katsetada saanud kuidas see reaalselt toimib.
Äkki oskab keegi veel midagi lisada??
arav et sulle aeti leti tagant udu.
tavaoludes esiveoline ja kui esimesed libisema hakkavad lulitatakse taha ka tagumised.
http://youtube.com/watch?v=2Vq_MM2X3yE siin küll xc70 kuid awd süteem sama
Kõnekäänd ütleb: keti tugevus sõltub kõige nõrgema lüli tugevusest,
ehk siis:
kõige nõrgemaks kohaks tagaveo juures ei ole viskosidur, mida tavaliselt
kardetakse, vaid käigukasti küljes olev nurkreduktor. See on mul korra
juba remonditud, paar nädalat tagasi hakkas uuesti raksuma, sai kardaan
alt ära võetud ja sõidabki esiveolisena edasi.
745 GL ´91; LR90 ´87.
Re: Neliveolised
Valts kirjutas: Olen kuulnud, et soovi korral saab AWD-l taha suunduva kardaani eemaldada ja sõita vaid esiveolisena. Kuna suvi tulekul ja vaja palju mööda maanteed triikida siis oleks see kütuse kokkuhoiu mõttes päris hea lahendus. Sügiseste ilmade saabudes topiks teise alla tagasi jälle. On keegi seda praktiseerinud? Kas peaks kartma ka mingeid kõrval või järelmõjusid. Kuidas selline liigutus üldse kütuskulule mõjub?
Pisut enda kogemusest siis. Olude sunnil sai mingi aeg (hilissygis) ilma kardaanita s6idetud. Autoks 98 AWD-R. Maantees6idul ei olnud kyll mingit kytusekulu vahet. Vahe tekkis Norra "kynklikel" ja lumistel kruusateedel s6ites.
Sealt leti tagant aeti sulle jama. Tavaolukorras on su auto siiski esiveoline, tagumised rattad hakkavad vedama vaid vajaduse korral.
Vanemate AWD ja XC neliveolahendus on sama. (Visco). XC on "maastikuauto", sellest see lisa pudi-padi
Just-just, tundub, et Liisa pani asja paika. Igal juhul tänud kõigile kes püüdsid asjasse selgust tuua.
Uurisin varuosamüüjalt nende tagumiste pidurivoolikute kohta. Vahtis tükk aega arvutit ja küsis et kui palju neid voolikuid seal taga on. Temal näitab et kaks lühemat ja üks pikem. Mul siis taga vasakul kahest lühemast koosnev voolik ja paremal üks pikem. Ei teagi nüüd mida siis teha?
Uurisin varuosamüüjalt nende tagumiste pidurivoolikute kohta. Vahtis tükk aega arvutit ja küsis et kui palju neid voolikuid seal taga on. Temal näitab et kaks lühemat ja üks pikem. Mul siis taga vasakul kahest lühemast koosnev voolik ja paremal üks pikem. Ei teagi nüüd mida siis teha?
Eelmises postituses mainitud pidurivoolikujama on uute voolikute näol lahendatud. Tuli välja et vasak, kahest jupist koosnev voolik on kellegi oma aretis. Sellega siis asi korras.
Et selgust saada neliveos, otsustasin auto proovile panna vanas liivakarjääris.
Enne käisme pinda sondeerimas vanema Accordiga, millel kohe kindlasti esivedu. Vedavatel ratastel olid uued, väga hea mustriga M+S rehvid. Kerge, mõnemeetrise hoovõtuga õnnestus pehme liivaga kaetud umbes 30-35 kraadisest ja umbes sama pikast tõusust kõigest poole peale jõuda. Ka teine katse ei parandanud tulemust.
Mäe "sobivast seisukorrast" innustatuna tulime hiljem veidi vihasemate relvadega tagasi. Kambas oli ka üks Mosse, millega proovisime tagaveo omadusi. Punnitas mis ta punnitas siis aga vaatamata samuti uutele rehvidele õnnestus Hondast vaid kahe meetri võrra kõrgemale ronida. Viimased meetrid möödusid väga vaevaliselt.
Seejärel oli aeg proovida suure Rootsi pereauto omadusi Volvol all korraliku mustriga, lamellid, millest naelad välja kistud.
Esimene katse, tracs väljas- täiesti probleemivabalt mäest ülesse, rahulikult, soliidselt, kindlalt. Pealtvaatajate sõnul ei kaapinud üksi ratas kordagi.
Teine katse, tracs sees- samamoodi rahulikult ülesse
Kolmas katse, vanade jälgede kõrvalt, väga pehmest liivast- kurat, nii igav on siin üles alla sõita, millal huvitavaks läheb.
Neljas katse, start tõusu pealt, tracs sees- esimesed kaapisid veidi aga ronis üles, tagarataste rakendumist ei ole märgata. Sama asi, tracs väljas- esimesed kaapisid omale augu, tagumised ei rakendunud ja mäest üles ei saanud.
Viies katse, tagurpidi mäest üles, tracs sees- ei märganud et oleks probleeme olnud, kohtunikud märkasid esirataste kerget kaapimist.
Sellega meie väike eksperiment lõppes.
Üldine arvamus oli, et tagavedu nagu ei rakendunudki ja auto on lihtsalt väga hea ronija. Ei teagi nüüd mida arvata, millal ja kuidas see tagasild tööle hakkab. Peab vist suuremat mäge otsima või talve ootama.
Mingi hetk katsun siia ka mõne pildi tekitada. Hetkel pildid sõbra aparaadis.
Kommentaarid teretulnud!
Vallo
Et selgust saada neliveos, otsustasin auto proovile panna vanas liivakarjääris.
Enne käisme pinda sondeerimas vanema Accordiga, millel kohe kindlasti esivedu. Vedavatel ratastel olid uued, väga hea mustriga M+S rehvid. Kerge, mõnemeetrise hoovõtuga õnnestus pehme liivaga kaetud umbes 30-35 kraadisest ja umbes sama pikast tõusust kõigest poole peale jõuda. Ka teine katse ei parandanud tulemust.
Mäe "sobivast seisukorrast" innustatuna tulime hiljem veidi vihasemate relvadega tagasi. Kambas oli ka üks Mosse, millega proovisime tagaveo omadusi. Punnitas mis ta punnitas siis aga vaatamata samuti uutele rehvidele õnnestus Hondast vaid kahe meetri võrra kõrgemale ronida. Viimased meetrid möödusid väga vaevaliselt.
Seejärel oli aeg proovida suure Rootsi pereauto omadusi Volvol all korraliku mustriga, lamellid, millest naelad välja kistud.
Esimene katse, tracs väljas- täiesti probleemivabalt mäest ülesse, rahulikult, soliidselt, kindlalt. Pealtvaatajate sõnul ei kaapinud üksi ratas kordagi.
Teine katse, tracs sees- samamoodi rahulikult ülesse
Kolmas katse, vanade jälgede kõrvalt, väga pehmest liivast- kurat, nii igav on siin üles alla sõita, millal huvitavaks läheb.
Neljas katse, start tõusu pealt, tracs sees- esimesed kaapisid veidi aga ronis üles, tagarataste rakendumist ei ole märgata. Sama asi, tracs väljas- esimesed kaapisid omale augu, tagumised ei rakendunud ja mäest üles ei saanud.
Viies katse, tagurpidi mäest üles, tracs sees- ei märganud et oleks probleeme olnud, kohtunikud märkasid esirataste kerget kaapimist.
Sellega meie väike eksperiment lõppes.
Üldine arvamus oli, et tagavedu nagu ei rakendunudki ja auto on lihtsalt väga hea ronija. Ei teagi nüüd mida arvata, millal ja kuidas see tagasild tööle hakkab. Peab vist suuremat mäge otsima või talve ootama.
Mingi hetk katsun siia ka mõne pildi tekitada. Hetkel pildid sõbra aparaadis.
Kommentaarid teretulnud!
Vallo
1997 V70 AWD
Siin siis lubatud pildid. Neid on küll vähe, sest ootamatu väljasõidu tõttu oli fotoka aku tühi. Aga ehk mingi ettekujutuse asjast saab.
Tegelikult on olemas ka video aga sellega läheb veidi rohkem aega. Kunagi vast saab.
Siin pildil siis näha see väike tõus ise:
Moskvitch jõudis nii kaugele:
Volvost head pilti ei ole, aga rahulik mäest üles kulgemine nägi välja nii:
Lõppenud operatsioon ja auto:
Kunagi püüame mõne tõsisema mäe ette võtta, lumeni ju veel nii kaua aega
Tegelikult on olemas ka video aga sellega läheb veidi rohkem aega. Kunagi vast saab.
Siin pildil siis näha see väike tõus ise:
Moskvitch jõudis nii kaugele:
Volvost head pilti ei ole, aga rahulik mäest üles kulgemine nägi välja nii:
Lõppenud operatsioon ja auto:
Kunagi püüame mõne tõsisema mäe ette võtta, lumeni ju veel nii kaua aega
1997 V70 AWD
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist