Volvo Club Eesti

3-4mm läheb veega liugu ilusti kui natuke rööbast ja vett on. Lihtsalt märjal asfaldil seda juhtuda ei tohiks. Padja tekkimiseks on ikka mingit veekihti vaja. Padjale tõuseb siis kui ärajuhtimiskanalitest ei suuda vett ära juhtida. Mida madalam muster, seda vähem vett vaja, aga eks mustrid juba tehasest tulles erineva hakkamasaamisega.

Tänud!huvitav,et mul paduvihmas 2mm jääkmustriga suverehvidel sellist olukorda ei tekkinud. tõsi, kiirus oli ka väga madal, siis ca 70km/h. täna hommikul on oli asfalt lihtsalt märg, hullu ei midagi, aga tagasi tulles tuli tihedamat vihma- 95-ga enam sõita ei saanud. lisaks sellele tajusin ka külgtuult-vastutuult. eriti kui rekkad vastu sõitsid- käis õhuvool päris tuntavalt auto kerest üle. teiseks, teekate, erineva asfaldiseguga lõikudel käitusid rehvid erinevalt- karedamal stabiilne, siledamal, mitte nii väga. nii, et selles suhtes hakkasin isegi krobelisemat- vananenud asfaltkattega teelõike hindama. jah, ei ole sile, aga vähemalt haakuvus oli tagatud. pidureid ei julgenud üldse kasutada- eks see võib-olla minupoolne ülereageering, aga üldiselt olen harjunud sedasi, et enne kurvi sisenemist või näiteks kiiruspiirangu alanemisel- jalg gaasipedaalilt niipalju ära, et võtab pöörded väiksemas, siis vajutan natuke gaasi jälle peale, et rattad vedama hakkaksid.Automaatkastiga muidugi palju variante ei olegi, mida juht teha saab, ainult gaasipedaali ja piduriga reguleerida, sest minu auto neid kolmetähelisi abisid ei tunne, peale ABS-i, mis praeguses olukorras väga ei aitaks... On muidugi ka ATM kasti talvereziim, aga Varustusastme järgi isegi DSA-d ei ole. Pean toime tulema omal jõul niiviisi, et füüsikaseaduste piire ei ületa.

Ega need kolme tähelised abimehed ka füüsikaseaduste vastu saa. Autot peab teepeal hoidma ikka juht need abimehed teevad juhi lihtsalt laisemaks ja kaob tunnetus auto üle, ning tekib tunne, libedust ei olegi olemas kuniks füüsika astub mängu ja saab jälle tonni vanarauda.

Tänud vastuste eest. Päevakorras on uus totter küsimus. taseselt konarlikul teel sõites, kuskilt miski kriuksub, varem ei täheldanud aga nüüd on kuulda- nagu vedru oleks, aga noh, ei tea. Googeldan ja vastuseid tuleb seinast seina- šarniirid, amordi tugilaagrid, isegi kusagile piduriketta ja kaitsepleki vahel olev kivi vms... jne. Et kuskilt pihta hakata, tuleb auto üles tõsta. Kunagi mulle üks tuttav rääkis, et kui lähed sillastendi, siis enne stendil sillareguleerimist kontrollitakse olulised sõlmpunktid üle ja seda tasuta, sest kui veermikul on mingid puudused, tuleb need kõrvaldada enne kui silda hakata reguleerima. Kas see jutt on õige või kehtib eeldusel, et teostad veermiku remondi või sillaregulatsiooni selle juures, kes veermikku kontrollib?!? Aeg on edasi läinud, sellest jutust umbes 2 aastat ja ma ei taha hästi uskuda, et praegusel majanduskriitilisel masueelsel perioodil veermiku kontroll tasuta on...

Selge on see, et sild peab loksuvaba olema, muidu ei saa reguleerida.
Korda tegema ei pea seal kus reguleeritakse.
Mis puudutab seda kriuksu, siis oma kunagisel xc-l oli ka kuskile poole keerates
mingi kriuks, tuli välja, et parem esivedru käis keeramisel koopasse ja sealt see kriuks tuli.

4mm juba võtab vee alla jah, alla 5mm rehvid tuleks üldse ära keelata. ÜV jaoks on endiselt suverehv 1.6 ja talverehv 3mm. Aga need ei ole ka enam teab, mis asjad..

muude linnade kultuuri ei tea, aga ise ma vaatan alati tähtsamad osad üle, kui tuleb klient, et tahaks jooksu reguleerida, aga ei tea, kas on midagi veermikus tehtud. Siis esimene asi ikkagi amordistend ja tõstukil läbi katsuda, et poleks lõtkusid. Ka rehvirõhud, mustrid mängivad rolli. Aga see ei ole enam nii primaarne, see muudab stendis vaid sekundeid, mida nagunii ei mõõdeta. Reguleerimise ühikud on kraadid ja minutid. Täpsemaks pole vaja minna. Aga kui tunned, et kriuksub, siis ÜV punkt loksutab ka läbi kenasti väikse raha eest, kui leiavad midagi, mis ÜV tegemist nt segaks, siis oled õnnega koos. Kui ütlevad, et nemad laseksid selle auto läbi, aga kuskil miskit karjub, siis leidmine on üsna raske töö.
Ise olen avastanud sellise asja, kui amort lekkis läbi varre ja see õli tekitas paksu kihi, mis kiuksuma pani, kui üle lamava nt sõideti. Andis otsida, aga lõpuks leidsime, sest loik jäi alla.

OK tänud arvestan siis. ÜV oli mul sept. siis midagi ei leitud, aga viimasel ajal on mul läbisõit suurenenud ja tänavad kus sõita kannatab kuni 30 km/h-ja kriuksub. Kusjuures iga augu peale ei kriuksu. maanteelgi on parandatud lapikesed või veidi sügavama lohuga kohad ja näiteks viaduktide äravoolu rennist üle sõites, tänaval kanalisatsioonikaevuluukidest üle sõites ei kriuksu. kriuksub ainult siis kui on mingi kaussjas või lauge auk, mis tõuseb ja langeb. midagi umbes nagu tagurpidi lamvav politseinik. miski nagin on ka, aga seda pean plastiksisu naginaks- mul autos pagassis ja salongis panipaikades erinevad pudinad need võivad tekitada samamoodi naginat, aga kriuksumise kohta ei oska arvata, kust tulla võib, nii et tuleb vast ikka tõstukile ajada. kui remont läheb kulukamaks, pole midagi teha. niikaua kui pole ohtlik, saab sõita, aga loomulikult kui ei saa, on targem auto seisma jätta ja korda teha mida varem auto teenindust saab, seda odavam kulu, sest kui midagi juhtub sellist, mis muudab auto liiklusohtlikuks või kaotab juhitavust- siis on kulu ja kahju mitu korda suuremad, kui alusvankri remont- vahetusse lähevad nagunii b-kati varuosad, mitte orikad. Esi- ja tagasild korraga on muidugi arvestatav kulu. Aga jupp-haaval ei tohiks küll väga jalust maha võtta. Minu põhimõte ja eesmärk, hoida auto vähemalt sellisel tasemel, et saaks lubatud tolerantsidega ÜV tehtud. endal ka teadmine siis et auto korras.
Rehvide tolerantsid on sellised ilmselt selleks, pikema läbisõiduga sõidukijuhtidel oleks vähemalt aasta-paarine varu. kui hakata piirnorme tõstma, siis teoreetiliselt peaks rehviäri küll õitsema, aga keskkonnale tehakse tugevat kahju- nn vanarehvide hulk tõuseks mitmekordselt, sest mõnel vennal kulub agressiivsema sõidustiiliga või hooletult rehvirõhku mitte jälgides, kokkujooksuga sõites jne, rehv kiiremini kui muidu. Eesti rehvikogused pole näiteks võrreldavad Saksa_Prantsusmaa-Poola jne kolgustega sest autosid on kokku miljoneid. Kuna põhjamaad ei taha omale rehvidest prügimägesid siis niikaua kui meil piirnormid madalamad- saadetakse siia. No ja siin pannakse alla ja sõidetakse siledaks. oma rehvidest- kuivema ilmaga ja ka kergelt niiskel teel probleem kaob. juhitavus normaalne 110 lõikudel kannatab ilusti ka 110. midagi ei juhtu. Järelikult oli eelaimdus õige, et seda talve need rehvid enam üle ei ela. tähendab elavad, aga muutuvad ohtlikuks nii mulle, kui kaasliiklejatele.

Kas foorumis ka veokijuhte on või on keegi teadlik kust saaks veokijuhi nimesilte tellida? Tänud ette

vkngg1 kirjutas:Kas foorumis ka veokijuhte on või on keegi teadlik kust saaks veokijuhi nimesilte tellida? Tänud ette

Alustuseks vb veebiotsing, näiteks https://www.startpage.com/do/search?query=sildid

Küsiks nii totra küsimuse, et kuidas ma originaal elektri plokisoojendusele juhet otsima pean? Nimelt sain auto ostuga kaasa juhtme, kuid hakkasin seda külge ühendama, kuid ei sobi see kuidagi sinna pistikusse. Muidugi pole ma päris kindel, et kaasas olnud juhe volvo oma on, seega kas volvodel samad, või on erinevad?

paikas kirjutas:Küsiks nii totra küsimuse, et kuidas ma originaal elektri plokisoojendusele juhet otsima pean? Nimelt sain auto ostuga kaasa juhtme, kuid hakkasin seda külge ühendama, kuid ei sobi see kuidagi sinna pistikusse. Muidugi pole ma päris kindel, et kaasas olnud juhe volvo oma on, seega kas volvodel samad, või on erinevad?

8698680 ?

ehk peaks kõik samad olema?

jah see vist ongi calix juhe. kas oled kindel et õigesti paned ? keera, äkki läheb sisse

Täitsa vale kujuga on ots

teed äkki pildi mõlemast. Nii pistikust kui ka pesast.