Helinaad kirjutas:Paar päeva tagasi leidsin veel ühe Soome-teemalise anekdoodi netist. Mul oli lõbus, kopin siia, ehk on teilgi:
Tõestisündinud lugu Soome sõitval laeval. Restoranis reserveeritakse 40-50 liikmelisele soomlaste grupile aeg ja lauad. Nende esindaja, kes sellega tegeleb kirjutab reserveerimise enda nimele... Ta kirjutab Kari M*nne...
No kaitseminni valvelauas oli kah nimega seotud lugu ...
Tuleb siis mingi põhjanaaber kamina uksest sisse, marsib valvelaua juurde ja teatab, et soovib selle ja tolle juurde minna.
No mis seal ikka, soovitakse, siis soovitakse. Kaitseliitlane, kes seal siis teda külaliseks vormistama asus, palus soomlaselt isikut tõendavat dokumenti. Soomlane ulatas oma passi ning jäi rahulikult ootama.
Kuna olen ka ise seal tööl olnud, tean, mis moodi see vormistamine käib... Kõige pealt dok. nr. , siis dokumendi nimetus, külalise nimi ... (ja seda kirjutatakse kõike nii rutiinselt, et suurt midagi enne aru ei saa, kui oled otse maha kirjutanud). Ja järsku see kirjutav kutt jätab pastaka seisma, värvid vahetuvad näos ja kangesti krampi hakkab nägu kiskuma. Teine kaitseliitlane, kes kõrval seisis, kummardub uurima, et mis seal siis nüüd valesti läks. Uurib ja loeb : Heikki (tõlkimatu rõve sõim) ! Vaatab teisele poole valvelauda ja kommenteerib: "Aga ta ju on üksi ! Kus ta teised jättis ?"
Selle peale, see vaene vend, kel pastakas siiani seisis näpu vahel, paberi kohal, enam ei suutnud ja kadus sealt lauast häääästi kähku taharuumi ja sealt edasi veel ühte ruumi, et saaks kaua hoitud naeru lõpuks välja lasta!
Kommentariga hakkama saanud vend võttis pastaka , kirjutas ülejäänud andmed sisse, helistas ülevalt inimestele, kes soomlasele vastu tulid ja naeratas rõõmsalt, andes passi, koos külaliskaardiga tagasi soomlasele.
)
