Volvo Club Eesti

Miks väike mootor peaks kiiremini kuluma küsimusele vastaksin mina sedasi, et kuna erinevate tehniliste lahendustega (muutuv klapiajastus, muutuv/kombineeritud ülelaadimine jne) on üritatud mootor saada käituma nagu suur mootor, siis töötab see suure osa ajast kõrgel koormusel. Laseme aga varakult rõhu ülesse ja küll ta rebib. Natuke raputab aga rahutu mootori kompenseerimiseks (ja nõrkade käigukastide kaitsmiseks) on juba möödunud sajandil juurutatud kahemassiline hooratas.
Suurem koormus tähendab suuremat hõõrdumist, intensiivsemat põlemist, kõrgemaid temperatuure jne, ehk siis faktorid mis kõik kiirendavad erinevate materjalide väsimist.

Eespool korduvalt mainitud VAG 1,4TSI-ga sõites on väga hästi tunda kuidas juba ca 1000rpm juures rõhk üles lastakse ning tundub, et autol on üsna palju jõudu ja päris reipalt liigub isegi Passati peal. Oskuslikult toimetades võid sellega kohalt minna peaaegu sama ässalt nagu poole võrra suurema vabalthingavaga. Kõrgematl pööretel ja suurematel kiirustel jääb juba selgelt jänni ning reaalselt on oluliselt puudu dünaamilisest mugavusest. Madalatel pööretel kõrge rõhk muudab järsult mootori suutlikkust ja manuaalkastiga on üsna raske mõnusalt/pehmelt paigalt võtta ning koormatud autoga on asi veelgi hullem. Saab hakkama aga ei ole mugav.


Hübriidtehnoloogia areng on selles mõttes küll põnev, et annab lahedaid lisavõimalusi ning ma olen juba vähemalt 15a mõelnud, et miks ei võiks auto esirattaid vedada elektrimootor(id). Ma saan muidugi aru, et teistpidi oli seda selgelt odavam lahendada ja kui juba mootor autodele valepidi peale pandi, siis pole ime, et kõik muu ka tagurpidi keerati

Vastupidi - tagarattaid peab vedama elektrimootor ja esirattaid otse kastist veovõllid. Miks kardaanimajandusega ja eraldi diffriga möllama, et käigukastist jõudu taha suunata. Ette oluliselt kompaktsem.

Justjust. Ja odavam.

Küsime teist pidi, miks on 1.2TSI R4 mootoril raskem ketti vedada kui 2.0 R4 mootoril? Kaalu kokkuhoiuga hulluks minnes võib seda ka 2.0 mootoril teha, ei ole seotud käru vedamise ega auto oma tühimassiga.

Olen nõus, et see 1.2 põlvkond võib olla anoreksi küüsis ja esineb aladimensioneeritud komponente, aga kas seda tasub laiendada kõigile tolle aja masinatele. Lisaks on igal autol oma tüüpvead, kõik 4+ liitrit V8 d või 3+l V6 d ei ole tüüpveavabad, sama moodi esineb vale projekteerimist. VAGi projekteerimisvigu üldistada teistele ja selle pealt eelarvamus kujundada, sama hea oleks PRV õlitusprobleemide baasilt kõik ca 3liitrised V6d välja praakida ja kindlasti leiaks ka mõne vigase rohkemate silindritega auto.

A volvo oma 142kw LPT R5 x70 pealt on ju plokiprobleemidega, et kipuvad mõrad sisse.

Mu mõte ei ole ühte või teist mootorit ülistada või maha teha, vaid pigem üldistavas lahmimises natuke hoogu maha tõmmata. Ühe tootja erinevad mootorid võivad olla täiesti erinev vastupidavusega kuigi esmapilgul võivad tunduda sarnased.

ddig kirjutas:Justjust. Ja odavam.

Kas just odavam aga paris palju saab auto kergemaks

Ootame siis ära kuna need mikromootorid koik kypsed on...kuna voix mootorite ja kastide massiline vahetuslsine tulla? 2020? Ja siis peax tuksis mootori ja kastiga xc90 mingi 3-4k kätte saama ju? Ma votax ligi ja panex V8 peale. Lihtsalt never gonna happen.

Mullivannid/Caravelled/Transporterid sõidavad ilmselt enamus sama targalt edasi, lihtsalt paljudel on mootor juba vahetatud.

Minu sõbra Mullivannil oli ostetud laiendatud garantii (150.000km) ja mootori vahetus tehti garantiikorras. Kujutan ette kui palju närvirakke peavad need kulutama kellel ei ole lisagarantiid võetud ja auto hakkab 1000km kohta liiter õli kulutama.

Sageli vist küll sellistes piiripealsetes olukordades on asi siiski garantiiks vormistatud aga on ikka luks värk küll kui saad oma 50...150.000€ maksnud autoga pidevalt "hoolduses" käia.

Ühe oma (kahjuks edasi müüdud) 960e ostsin Eestist ning eelmisel omanikul oli see pere teiseks autoks. Esmaspäeval viis oma uuena ostetud Touareg'i "hooldusesse" ja sõitis jälle Volvoga. Nii esimesed kolm aastat.

Liiwaannus kirjutas:

Tanel kirjutas:...

Mitu protsenti moodustavad VAGi masinad Eestis registreeritud m1 kategooria sõidukitest? Vihjena võin öelda, et igaüks kelle laualt selline protsent leiba võtta muutub närviliseks. Andmed on küll mõned kuud vanad, millele huvi pärast pilgu peale viskasin. Vihje 2 on, et volvosid on vähem

Ligilähedane nr on mersusid ja buumereid.
Kõik teadsid, et vahepealsetel aastatel kered mädanesid juba tehasest tulles, vahet polnud kas auto maksis uuena 35k euri või 150k euri. Neid ikka osteti ja sõideti.
Veermik ja mootor pidas vastu, ülejäänu oli ja on siiani (-2014a) alla igasugust arvestust.
Õnneks on sakslased sellest aru saanud, et väikest mootorit ei ole mõtet panna suurde keresse, kus see siis pidevalt saaks päheandmist, et suudaks teistega kaasa veereda.
Prantslaste koostöö kvaliteeti teavad samuti kõik aga linnapildis on autosid küll ja veel
Põhjust ei tasu otsida selles, et kui palju on mingeid autosid registris, tuleb vaadata vigade protsenti aastate lõikes.

Tanel, puusalt lastes, lased võssa arvude osas, registris oli ca 700k masinat, 170k vag gruppi, 43k buumereid, 33k mersusid, volkareid üksi on 92k, lisaks 58k audisid, skodasid-seate on marginaalne osa. Mis vigade protsenti sa silmas pead? TÜV? - laiali lennanud kkastid ja pajad sinna ei jõua, esinduste oma? Mittegarantiilisi käib seal vähe, sest mujal on soodsam. Üldist töökodade statistikat? Ei usu selle kogumise võimalikkusesse, need numbrid on hinnangud, mitte andmed. Oleksin tänulik kui selgitaksid lähemalt millele viitasid ja kust neid andmeid näeb, saab.

Nagu enne rõhutasin, ei ole midagi selle vastu, kui mulle faktipakiga vastu pead põrutad ja teed selgeks, et need väikse litraažiga masinad lendavadki õhku või surevad. Kena oleks markide, aastakäikude, mootorite (litraaž, na/ülelaetud, b/d) lõikes statistika koos ls ja esinenud vigade ning vigade tüübi järgi. Allikas võiks olla muidugi selline, kust võiks eeldada 90% andmete olemasolu mitte kodus nokitsetud masinate kohta. Ei pea olema Eesti statistika, lihtsalt tahaks siis ka infot, et kui palju ja mis autod üldse seal maal ja mis kogustes kasutusel olid.

Eestis oleks vist autode koguse jaoks korrektsem võtta kindlustuslepingute olemasolu registri andmete asemel, sest viimases võib olla terve hulk maasse vajuvaid masinaid.