KuldarA kirjutas:Bio-bensiini puhul mõtled etanooliga segatud bensiini? Selle puhul ei ole probleem ilmselt sellest, kütus on jura. Vastupidi, etanool on väga hea kütus. Pigem probleemiks nö tavaseades mootorile selle kallamine.
Ma pidasin silmas neid 5 ja 10 protsendise "biolisandiga" kütuseid, mida müüakse Soomes ja Rootsis. Soomes neil nimeks vastavalt E10 (oktaanarv 95) ning E5 (oktaanarv 98). Müügijutu järgi siis sobib E10 kasutamiseks uuemates autodes ja E5 kasutamiseks kõikides autodes.
Reaalselt ei sobi neist kumbki kasutamiseks vanemates autodes ja kui autoga Soomes või Rootsis käin, siis lähen siit alati täispaagiga. Kui ka pean seal tankima, siis teen seda nii vara kui võimalik, et kontsentratsioon madalam oleks. Nt. kui tankisin E5 oma B6304S2 mootoriga V90-le, mis on teadaolevalt täiesti korras mootoriga auto (gaasid korras, kütusekulu madal, mootori töö ühtlane), siis dünaamika täiesti tuntavalt paraneb. Samuti käitus B230FT mootoriga 945. Ehk siis ilmselgelt on põlemisprotsess erinev.
Üks minu müüdud ideaalses korras 95a 960 hakkas Soomes elava uue omaniku käes eespool kirjeldatud viisil laiali lagunema ning tükk aega ei suutnud ära imestada, et kuidas saab olla, et täiesti korras auto mõne kuuga nii ulatuslikke remonttöid vajab. Lõpuks taipasin küsida, et ega ta äkki selle E10 kütusega ei sõida ...
Kas viga on ebasobivas kütuses? Jah.
Tarbijale on peale surutud standardid, mis ei vasta turu tegelikule olukorrale.
Mina võin ju oma ambitsioonidest loobuda ja mingi suvalise popi kotleti omale osta aga väga paljude inimeste jaoks võib see olla üsna keeruliselt lahendatav olukord kui nad peavad oma Audi 80 aia äärde lükkama ja uue(ma) auto raha kokku kraapima.
AMTEL oma lobitööga ja kõikvõimalikud Toompeale pürgivad pehmokultuuri edendajatest nihhuijassinovskid oma küündimatute seadusmuudatustega on Eestile teinud karuteene ning tuleks koos nii mõnegi KOV ametnikuga mingit kohta pidi kruustangide vahele tõmmata. Kogu autondusalane tegevus Eestis on otseselt tarbijavaenulik ning teenib ainult kindlaid huvigruppe. Näitena kasvõi liikluskindlustusseadus, mis ei paku autoomanikule mitte mingisugust kaitset.
Argumentidena tuuakse keskkonnasääst ja paranev turvalisus jne. Kontekstist väljakistuna saab loomulikult selliseid väiteid esitada. Arvestades Eesti elanikkonna tegelikku ostujõudu (mitte mingit butafoorilist keskmist), madalat asustustihedust, lühikese elueaga autode tegelikku jalajälge, riigi väliskaubandusbilanssi, maksejõuetuspoliitikat (kogu tulu tahetakse saada tarbimise maksustamisest tootmata seejuures minigitki lisandväärtust), pole sellised seadused ja normid eestlastele mitte mingit pidi vajalikud ega kasulikud.
Sel teemal ilmselt võiks üsna pikalt auru välja lasta aga ma pean oma vererõhku ka jälgima
95 vs 98 teema on siin juba üsna laialt leierdamist leidnud ning hinnasildi asemel tuleks vaadata ennekõike sobivust konkreetsele mootorile. Kui 98-t kasutades mootori töö paraneb või kütusekulu väheneb, siis tuleb kindlasti kasutada 98-t ja 95 on sellisel juhul vastunäidustatud.
Ma ei ole küll ise autode remontimisega otseselt tegelenud ning minu teadmised põhinevad teoorial, kuid tänu oma tehnilisele taustale suudan neid protsesse enda jaoks mingil määral lahti mõtestada.
Mootoribensiini oktaanarv näitab kütuse võimet vastu pidada temperatuurile ja rõhule enne iseeneslikku plahvatuslikku süttimist - detonatsioon. Detoneeriv põlemine toimub ca 100x kiiremini kui normaalne põlemine ning tekitab mootori osadele löökkoormuse, mis vähendab mootori efektiivsust (suurem kütusekulu, väiksem võimsus) ja suurendab mootori kulumist.
Mootorites esineb ka mikrodetonatsioon, mis võib kasutajale märkamatuks jääda ning väljendub peamiselt suuremas kütusekulus. Lahendus on kõrgema oktaanarvuga kütuse kasutamine.