Volvo Club Eesti

Vot seda ma pelgasin, et ühel hetkel keegi siukse võrdluse välja toob. Täitsa huvitav kohe jah, kuidas need päris uued volvod siis ka sõidavad.
Ma sain täna proovisõitu teha tutika esiveolise sakslase ja jaapanlasega. No andke andeks, elu sees ma siukeste asjade eest siukest raha ei ole valmis välja käima, pigem maiteamis.

Aga õnneks on siiski olemas inimesi, kes selle, või isegi veel mitu korda suurema raha välja käivad nende uute autode eest, et tulevikus ikka oleks ka võimalik osta 10-20 aastat vanu autosid. Pakun, et need tutikad sakslane ja jaapanlane olid tegelikult 3-4x odavamad autod, kui uus Volvo? Siis polegi ju põhjust oodata sama klassi sõiduelamust.

Ma sain ka tagaveolist I-Mievi proovida, üldse ei meeldinud.

Ma arvan need tänapäeva autod ei jõua ära oodata vanust 10-20a. Keegi ei suuda neid remontida siis enam. Kasvõi need x6'd, ilusad ja läikivad kuid uuest peast juba hullult lagunevad, mingi uus normaalsus.

Tsehhi, Hispaania, Prantsuse autosid saab 3-4x korda odavamalt kui uus Volvo. Saksid, Japsid ehk 2x.

Jah, mulle meenub ükskord kui käisime ema vana Fordi rondiga mehhaaniku juures. Plaanisime autot maha lükata, sest keegi ei tahtnud teda teha. Läks siis autode võrdlusele ja minu 740 oli sealsamas hoovil millega sõitsime. Miks Ford nii läbi, eks ta ju uuest peast ei maksnud siukest raha nagu minu 740 arvas mehhaanik. Ma polnud kunagi niipidi mõelnud...

Võrdlete võrreldamatuid asju. Tuleb võrrelda sama hinnaklassi autosid, mitte, et võtab kõige odavama Škoda Octavia ja võrdleb seda kõige kallima S80-ga.

Aastaid pole Volvo tegelikult olnud liha ega kala. Ehk hinna ja kvaliteedi poole pealt on kallim, kui näiteks Volkswagen, aga samal ajal odavam ja mitte nii kvaliteetne/luksuslik kui Audi. Ehk tema võlu oli see, et pakkus natukene mõlemast maailmast ehk paremat mugavust kui Volkswagen, aga taskukohasema hinnaga kui Audi. Audi ja Volkswagen on lihtsalt näited, kuna on ühe grupi nö odavam ja kallim bränd.

Nüüd hiinlaste käe all on nende eesmärgiks võetud taas luksusbrändidega konkureerimine ehk määratletakse Volvo positsioon selgemalt.

Mis puutub vastupidavusse, siis Volvo pole ei tagaveolise, ega esiveolisena olnud mingi vastupidavuse etalon. Pigem on rõhutud mugavusele ja turvalisuele. Kui kõige tähtsam on vastupidavus, siis paraku pole selle osas vastast jaapanlastele. Samas peale Lexuse pole nende hulgas väga mugavusele orienteeritud marke.

See, et uued autod meeletult lagunevad on hea naised saunas jutt. Eks ole erandeid, aga täiesti uuena ostetud autodega ikka naljalt nii probleeme pole. Pigem tuleb see müüt sellest, et tuuakse 300-400k sõitnud autod, millel kellal 150k ja siis kirutakse, et jubedalt lagunevad, et kunagi oli mul vana Volvo ja see küll ei lagunenud.

Perekonnas 2013a aasta XC70 76000km hingel ja AINUKE asi mis lolliks läks oli tagaluugi lüliti. Mis otsast nad kohe lagunevad?

Volvo75 kirjutas:Perekonnas 2013a aasta XC70 76000km hingel ja AINUKE asi mis lolliks läks oli tagaluugi lüliti. Mis otsast nad kohe lagunevad?

Tagantotsast selle puhul siis

Siin muidu mehed räägivad, et tagaveolisega hea, et saab ühe päevaga remonditud ja naine pole pahane. Ma sõidan peamiselt uuemate autodega ja naine teeb halba nägu ainult sellepärast, et liiga tihti tahan autot pesta.

See iganädalane auto remontimine on tuttav küll, aga nooruspõlvest, kui sai just 80-datest pärit autosid omatud.

Hea Kuldar.
Mul S70 hakkab ka nõrkusemomente näitama....pole ikka see vana hea 700-900 seeria tööloom....peale 160 000km hakkaski üks rattalaager kuskil otsas natuke ümisema.....

No ma nüüd küll ei pretendeeri mingile absolutismile ja üldistusi teha ilmselgelt on vale. Lugesin mingist TM või automaailm või mis ta oli, siis viimase bemari maasturi ülevaadet. Beebihädasid ja tüüphädasid terve ülevaade täis. Lõpuks hinnang, et suurepärane auto, et uus norm? Kahel tuttaval ameerikamaa linnamaasturid, no ei saa üldistusi teha kuid neide jutt eelmisega samasse kategooriasse läheb. Lõpuks tekib üldpilt, sakslane millega sõitsin oli tippmudel ja jaapanlane rahvaauto(eks olen igast muudegi asjadega liigelnud). Mõlemil nagu kõigil kaasaegsetel autodel on heliisolatsioon suurepärane. Häda ainult, et kui vähegi hinnata sõiduomadusi ja otsida elamusi juhitavuse poolelt siis seda pole mõtet teha, läheb jutt mõttetuks, supp peaks vestlusse tulema siis föönid ja röstrid mängu tulevad. Mõttetuks kontekstis kus ma küsin rohkem kui võimet pöörata vasakule-paremale.
Olen mingi mõne tosina erineva mudeliga vist sõitnud, kuid neid autosid millel ma rooli kaudu tunnen mis tee rataste all on, noh neid autosid saan ühel käel kokku. Seal polegi nagu miskit parata ju, tagaveolisi on nõnda konstrueerida oluliselt lihtsam.
Ma naudin sõitmist kui kogemust mitte vaid ei näe seda vajadusena jõuda sihtpunkti.
Oma unistuses liikleks ma M seeria bemariga, sest neil on juhitavus veel piisavalt toores, auto õhkab vaimustusest, millegi hästi tegemisest, kuid see on masin mida ise parandada ei taha. Selles suhtes 700/900 seeria on minu jaoks mõnus alternatiiv, läbi ja lõhki auto, toreda kiiksuga pealekauba. Seda mudelit testiti 7a enne müüki paiskamist, seda on tunda. Umbes nagu nuppudega telefonid, minevik, kuid oma hingusega. Määratud surema varem või hiljem, üks kord elada, võtta mis võtta annab!

Heliisolatsiooni suurepärasus on muidugi väga subjektiivne, aga pigem kehtib reegel, et kallim on parem. Talutavat rahvaautot ei ole ma veel kohanud, ka "kõige kallimate" hulgas mitte. Mõned on natuke meeldivama tämbriga ja seetõttu ei aja nii närvi, kuigi dB on ilmselt rohkem. Ses suhtes on seni omapäraseim kogemus diisel S70, mille mootor mürises küll mehe moodi, aga 110 km/h on ainult kerge rehvisahin kuulda.
Uute autode puhul ma pigem olen imestanud, miks ei ole raatsitud seda 100€ kulutada ja natukenegi matte panna ustesse ja rattakoobastele.

Kes siin jaapanlaste vastupidavust kiitis, siis minul kahjuks pole õnnestunud seda veel kohata. Pigem ikka sedapidi, et auto käis küll garantiili ajal mootoriremondis õlikulu kontrolli alla saamiseks ja 10 aasta vanuselt olid roosteaugud nii suured, et auto kanti maha, aga omanik kiidab taevani, sest esimese 200000 jooksul pole olnud vaja pukse vahetada. Igasugu ajakirjade testides räägitakse ka, et "tänaseks on läbisõidud juba väga suured, mõnel isegi üle 100 000". Pool milli suudavad läbi sõita ikka need autod, mis uuena 40-50k€ ja rohkem maksavad, päritoluriigist sõltumata. Siin on üks ausa järelturu teema, kus iga natukese aja tagant viide mõnele müügikuulutusele, kus autol jälle 300, 400, 500 Mm maha keritud, et kenasti 200000 ekraanile saada. Enamasti seal ka miskipärast ikka 70-80-90 mudelitähises, mitte 30-40-50... Näidake mulle mõnda samalaadset teemat jaapanlaste kohta? Ainuke, kes siin japside kohta on arvestatavaid läbisõite postitanud, on supp, aga temal oli näiteks võetud takso, mis pärast poest ostmist külmkäivitust tundnud ei ole.

Teisalt - palju neid inimesi on, kes ostavad uue auto ja siis sellega 10+ aastat sõidavad? Miks peaks ostma 2-3x kallima ja sigavastupidava auto, kui ise kasutad nagunii ainult garantiiaja lõpuni? Ainuke point oleks roheline mõtteviis, aga autofoorumis see teema on teatavasti üsna tabu

Sellesmõttes on üks 200'ne ikka eluöko pill. Umbes sõitmine nagu puukoorega. Meie majandus arvestab kasvuks ainult äkktarbimist, mida kiiremas tempos seda parem, siukses keskkonnas polegi mõtet mitte midagi kvaliteetsemalt toota kui 5a liisinguperiood. Peale 5a on ju vaja, et needsamad tüübid uuesti tarbiks mitte ei poleeriks "vana rauda" läikivaks!!! Kõik selle tootmiseks vajava masinavärgi käigus hoidmine ja koormist keskkonnale ei arvesta uue auto hinda keegi sisse.
Mootorite arendus on ka vahepeal justnagu pea, et paigal seisnud. Lahe on vaadata neid uute pillide ülevaateid, ikka tükib olema, et keegi ei suuda tehases välja käidud numbreid välja sõita. Ametlikud paberid pakuvad umbes 5l/100km, kuid kui tänaval ajakirjanik testib mõnda vähegi suuremat kui yarist siis ikka tükib kulu sinna 10l/100km peale
Suht pekkis värk, siiski uued volvo potid tunduvad põnevad

Mootorite arenduse koha pealt ei tahaks küll nõustuda. Mina küll ei igatse taga 80-ndate aastate karpaga mootorit, mida miinuskraadidega käima ei saanud, kütusekulu oli liitrike uue auto omast suurem (see lisaliiter väljus summutist põlemata kujul), aga see-eest 0-100 oli 3x aeglasem hoolimata sellest, et liigutatav mass oli pea 2x väiksem. Samuti ma ei igatse 80-ndate diiselmootoreid, mis oleks nagu belarussi pealt otse sõiduautole ümber tõstetud. Ainuke äge asi nende masinate juures oli võimalus kõrgeima käiguga gaas põhjas sõita, kartmata sealjuures kiiruse ületamise eest trahvi saada.
Eks tehti muidugi tol ajal ka juba V8 või turbomootoreid, mis sõidulusti rohkem pakkusid, aga nende puhul ei saa jällegi rääkida 10-liitrisest kütusekulust või igapäevase kasutamise jaoks talutava pikkusega hooldusvälbast. Kui arengut otsida, siis muidugi peaks ehk rohkem isegi vaatama tarbesõidukite poole.
See, et ajakirjanik ei järgi tehaseandmete saavutamiseks vajalikke tingimusi ning ei avalda oma katse läbiviimise tingimusi, ei tõsta kuidagi tema tehtud katse usaldusväärsust.

Mootorite efektiivsuse osas on minu arust suur areng toiminud just suuremate mootorite vallas, kus V8 ei tähenda enam automaatselt üle 20 liitrist kütusekulu vaid uuemad saavad kuni 15-ga hakkama. Ja muidugi eelmainitud võimsus ehk palju vähemast võetakse palju rohkem välja.

Eespool mainiti ka, et juhitavus on halvemaks läinud. Ma küsiks sellepeale, et kust otsast? Pane näiteks vana 700-ne või 200-ne Moose testis võistlema uuema Volvoga ja ma olen üsna kindel, et üle katuse käivad just nimelt esimesed. Kui Sa mõtled juhitavuse all seda, et tagaside teelt on igasuguste võimendite tõttu halvenenud, siis igapäeva sõidul on see just mugavam, kuna tagab muretuma sõidu ja ei ole vaja nii palju sipelda iga konaruse peale. Sportlikumaks sõiduks mõeldud autode juhitavus on uutel mäekõrguselt üle vanadest.

9 lk. juttu, siiani selgusetu, kumb on parem, kas ema või tütar

Üks on hea igapäevaks, teine on hea pühapäevaks.