XC 70 pettused Pealtnägijas

[Liiwaannus]

hmm Maitene ülevaatuspunkt lakitänaval. Ise olen oma masinaga seal ikka käinud. Videot kommenteerida ei oska

[tnx]

Kas keegi seda videoalust kommentaari oskab kinnitada või ümber lükata?

Haldexi neliveo "väike lõtk" tähendab seda, et see on täiesti sõidukorras nii kaua kuni lume tulekul esirattad ringi hakkavad käima. Kuna auto käitub tänaval tavasõidus esiveolisena, siis sõidukõlbmatuks hakkab ta muutuma siis, kui esiratas libedal läbi hakkab libisema. Sel juhul läheb lõtk nii kaugele, et haldex võib praktiliselt laiali lennata. VOLVO "ELEKTROONILISES" NELIVEOS, EHK HALDEXIL EI TOHI LÕTKU OLLA!

[Aare85]

Minu arusaama kohaselt pidanuks see auto 100% korras neliveoga sealt stendilt pikemata maha ise sõitma (kui rullid käima panna), sest tekitatakse sama olukord, nagu libedal, kui esirattad hakkavad kaapima, seepeale antakse jõudu tagaisilale. Vähemalt visco teeb sedasi. Pidurite katsetamiseks tuleb panna tagarattad spets rullpukkide peale. Tagarataste rullidel olekuga pole seda vaja, sest sest tagarataste kiiremini joostes ühendab vabajooksusidur tagasilla lahti (sama efekt, mis pidurdamisel). Või on Haldex nii tark, et saab aru, et juht gaasi ei vajuta ja ei reageeri sellele pettusele?

Pealtnägija videos räägib IA töötaja vahekasti lõtkust ja selle seosest neliveo mittetöötamisega. Neliveo "mittetöötamist" saab põhjustada (vaadates videos vilkunud kalkulatsiooni) vahekastiga seotud "lõtkudest" ainult käigukasti väljundvõlli ja vahekasti ühendava sisenuutidega puksi nuutide maha sõitmine. Sellisel juhul puudub vahekasti ja käigukasti vahel jäik ühendus (võlli ots käib puksi sees suure kriginaga ringi, niiet rauapuru lendab ja tükid kuumast sinised on). Vahekasti hammasrataste vahel on kindlasti lõtk sees, igas korras hammasratasülekandes on. Lõtk võib olla tekitatud kulunud hammasratastest ja/või laagritest. Selline lõtk mingi piirini ei sega neliveo tööd (kuni selle hetkeni, millal mingi asi juba katki läheb või kinni jookseb).

Igas sadu tuhandeid kilomeetreid sõitnud hammasratasülekandes on lõtk sees. Vastasel juhul oleks ta valesti kokku monteeritud. Piduristendi vaadates oli näha, et rataste ringiajamisel eksisteeris kenake takistus, järelikult see nuutpuks käigukasti ja vahekasti vahel ei saanud katki olla, samuti ei saanud katki olla vahekast. Seda takistust sai tekitada vaid neliveo sidur, mis üritas ühendada tagasilda kardaaniga. Järelikult pidi mootori veojõud jõudma tagasillani.

Kui seal ei olnud autoärikas vahepeal midagi vahetanud (kahtlen selle tegemise motiivis, reeglina oodatakse järgmist lolli), siis leiaks tõestamist see, mida ma eespool kirjutasin, IA üritas lollile pähe määrida kalleid ja mittevajalikke osi. Kui vahekastis olnuks mingid suured lõtkud (ära tuntav ka õli lekkimise järgi, mis on tüüpiline igasugu logisevate reduktoritele - kulumise tõttu ei pea simmerid enam õli), siis olnuks korrektne mainida, et vahekast on kulunud, mitte rääkida liiklusohust. Video järgi ma uuriks pigem Haldexit, kas selle toiminine stendil oli piisav (ilmselt kulunud, must jne) - sellisel juhul oleks aga IA diagnoos täiesti vale (sest Haldexist pole sealt osade nimekirjas ega videos sõnagi).

Mingid logisevad shariirid ja kondid (kontroll videos väga pealiskaudne) on antud loos peenraha ja ilmselt vähe on neid 8000 euroseid autosid, millel neid vahetada ei tuleks (kas kohe või natuke hiljem).

Sel juhul läheb lõtk nii kaugele, et haldex võib praktiliselt laiali lennata. VOLVO "ELEKTROONILISES" NELIVEOS, EHK HALDEXIL EI TOHI LÕTKU OLLA!

Need, kes auto24 foorumites targutavad, ei tea enamasti isegi seda, kus see Haldexi sidur asub. Nagu ma eespool kirjutasin, siis kätega kardaanist kangutades on jõuülekandes päris mitu täiesti normaalset lõtku, mille tagajärjel peabki kardaan natuke loksuma. Loks käigukasti peaülekandes, loks jaotuskastis, loks tagasillareduktoris ja mingi lõtk on ka sees vanades kardaaniristides ja pooltelgedes. Sestap on selge, et kui seda "haldexi lõtku" kardaani kangutades otsida, siis leiab selle igast autost, sest mängima hakkavad ka muud lõtkud, mis eespool kirjeldatud sai.

[mamagy]

+1 Professionaalne vastus kelleltki, kes asja tunneb!

[tnx]

Minu arusaama kohaselt pidanuks see auto 100% korras neliveoga sealt stendilt pikemata maha ise sõitma (kui rullid käima panna), sest tekitatakse sama olukord, nagu libedal, kui esirattad hakkavad kaapima, seepeale antakse jõudu tagaisilale. Vähemalt visco teeb sedasi. Pidurite katsetamiseks tuleb panna tagarattad spets rullpukkide peale.

Ma seda videot ei viitsinud vaadata, aga neliveo piduristend keerutab rattaid ühekaupa ja ei ole mingeid lisarullikuid vaja.
Töötab muidugi ainult juhul, kui sillas pole blokeeruvat difrit, teine ratas hakkab siis vabalt tagurpidi käima.

Tagarataste rullidel olekuga pole seda vaja, sest sest tagarataste kiiremini joostes ühendab vabajooksusidur tagasilla lahti (sama efekt, mis pidurdamisel). Või on Haldex nii tark, et saab aru, et juht gaasi ei vajuta ja ei reageeri sellele pettusele?

Ma usun, et Haldexiga autod on targemad, neil juba stabiilsuskontroll ka peal ja rohkem võimalusi aru saada, milline ratas tegelikult libiseb.

Iseenesest see vabajooksusidur on üldse natuke arusaamatu mõte, täis neliveolisel (keskdifriga) sellist sidurit ju pole ja auto on hoopis stabiilsem.

[Aare85]

Ma pole mingi volvospets, lihtsalt uurisin sellist autot eelmine laupäev põhja alt ja sain omastarust aru, kuidas see töötab. Mingid lõtkud on seal igal pool sees (läbisõidud kah 300tkm kandis) ka kardaani kangutades käib kerge nõks-nõks (mida teevad ülekande hammikad). Seepärast pole minuarust küll mingit vahekasti vaja vahetama tormata. Põhimõtteliselt võiks ju osta ka uue käigukasti, tagasilla jne IA-st, saaks lõtkud väiksemaks.

Ma seda videot ei viitsinud vaadata, aga neliveo piduristend keerutab rattaid ühekaupa ja ei ole mingeid lisarullikuid vaja.
Töötab muidugi ainult juhul, kui sillas pole blokeeruvat difrit, teine ratas hakkab siis vabalt tagurpidi käima.

Iva on minuarust selles, et viskomuhv ei pruugi momentaalselt "lahti lasta", sest tema tegevus põhineb muhvis sisalduva silikoontäidise kuumenemisel. Seepärast võib näiteks kobakäpa käes hakata auto imetrikke tegema (nt gaasi järsku libedal lahti lastes visata tagaotsa ette). Päris neliveolisel ei saagi sellist "lukustust" tekkida (kui seda ise sisse ei lülita). Konkreetsel Volvol pole sillas endas mingit "lukustust", ei libisevat ega lukustuvat, tavaline lahtine differ. Nii ma ise autot allpoolt uurides aru sain.

Ma seda videot ei viitsinud vaadata, aga neliveo piduristend keerutab rattaid ühekaupa ja ei ole mingeid lisarullikuid vaja.

Seal oli tavaline 2WD stend, mille komplektis on muidu ka sellised rullidega pukid teise silla alla panekuks.

Lisaks: kas keegi viitsiks selgitada selle vahekasti ringiajamise skeemi? Kui vahekasti ajab ringi sisuliselt parem pooltelg, siis selle nuutmuhvi purunemisel peab jääma auto liikumatuks (sest peaülekandes on tavaline differ), parem ots käib suure vile ja raginaga puksis ringi ning vasak ratas on paigal. Ja auto ei liigugi kuskile.

[sipelgas]

Lisaks: kas keegi viitsiks selgitada selle vahekasti ringiajamise skeemi? Kui vahekasti ajab ringi sisuliselt parem pooltelg, siis selle nuutmuhvi purunemisel peab jääma auto liikumatuks (sest peaülekandes on tavaline differ), parem ots käib suure vile ja raginaga puksis ringi ning vasak ratas on paigal. Ja auto ei liigugi kuskile.

Ei aja ringi veoliigend vaid vahekast on muhvi kaudu ühenduses peaülekandega. Veoliigend läheb muhvi seest eraldiseisvana diferentsiaali sisse. Kui ringi ajaks veoliigend siis toimuks kogu jõu üle kandmine väga ebamääraselt (ühel pool diferentsiaali on vasak ratas ja teisel pool parem ratas koos tagaratastega).

Vaja siis võin pildi panna laiali kistus süsteemist.

[ants]

Vaja siis võin pildi panna laiali kistus süsteemist.

sipelgas, ma tahan ka pilti osadest , joonist ma olen
näinud aga seal nii kribu, raske eristada.aitähh!

[sipelgas]

Mingid pildid üleval aga üle joonistama ei hakanud. Kes aru ei saa see küsib.



Ja kui antud videot kommenteerida siis ei ütle see absoluutselt midagi. Mingi mees vaatab ja ütleb, et kõik on korras, lõtkud on normaalsed. Ei hakka väitma, et IA väited korrektsed on aga niimoodi asja ei saa ajada. Pealegi pole absoluutselt teada, mis temaga vahepeal tehtud on. Korrektne on sellise vastulause puhul ikkagi teha seda mitmepoolselt (IA, klient, müüja ning sõltumatu tehniline kontroll näiteks).

Samas usun, et IA on piisavalt pädev andmaks hinnangut auto tehnilisele seisukorrale. Kliendil on õigus teada kõiki tuvastatud vigu. Väide, et see on normaalne ja hetkel näiteks pole hullu on väga kahtlane. Kes oskab öelda kui kaua ta kestab näiteks. Ja kui võrrelda autot millele nelivedu näiteks "normaalne hetkel" autoga millel nelivedu korras siis ilmselt ei teki küsimust kumba valida. Näinud küll kuidas kulunud kastis õli tossama/põlema läheb.

Ja teema, et esindus on nii kallis ja varuosad hullumeelse hinnaga jne on täiesti mõttetu virisemine. Esindused ongi kallimad kui suvalised töökojad juba sellepärast, et tehased esitavad neile meeletuid nõudeid. Varuosade hinnad on ka tehase suures osas tehase poolt määratud. Ja iga äriettevõte peab teenima kasumit seega oleks mõttetu eeldada, et kate 10% on. Kes tahab käib esinduses, kes ei taha ei käi. Kes tahab ostab A-osa ja mittetahtja B või miks ka mitte C osa.

Tehnoülevaatuse kontroll pole kuidagimoodi võrreldav esinduse või remonditöökoja poolt teostatava ülevaatuskontrolliga. Ja ülevaatuste lõtkutestrid ei ole ka tea mis head asjad. Tõsi on see, et suure lõtku ning eriti just šharniiri oma tuvastab hästi. Väikse sisemise otsa lõtkuga või roolilati lõtkuga on juba teised lood.

Muidugi neliveolise auto niimoodi piduristendi panemine on ka ebanormaalne. Ei ole vaja piinata ka siis kui vaja midagi "tõestada".

[ants]

Sellel pildil on siis detail, mis tuleb vahetada (peen nuut), aga seda ei saa eraldi tellida,
ainult kastiga ühes tükis.

Ja siin on ta koos selle muhviga mida saab korra vahetada.

[sipelgas]

On seda muhvi ka mitmeid kordi vahetatud kuna see on nõrgem detail kui peaülekande nuut. Kõik oleneb sellest, mis vigastada saab.

[ants]

On seda muhvi ka mitmeid kordi vahetatud kuna see on nõrgem detail kui peaülekande nuut. Kõik oleneb sellest, mis vigastada saab.

AV-s on minu 70XC-l muhvi kord vahetatud, siis öeldi et järgmine kord on kasti vahetus.
Hetkel sõidab esiveolisena.

[Hunt]

Tjah, vaatasin selle teema läbi... Ning pea kohal lõi tuli põlema
Ma ju sõitsin kah ühe masina mahakandmisele!

Ning LKF'ist järgi kontrollides... ohoo! Täitsa ja liikvel uuesti!

Sõiduk ja kindlustuskaitse
Registreerimismärk 143ARB
Mark ja mudel VOLVO S60 AWD
Riigi kood, mille registris sõiduk on EST
Kehtiv alates 13.10.2011 00:00
Kehtiv kuni Poliisi kehtivuse lõpp on tulevikus
Kehtivusala Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits
Kindlustusandja asukohariik EST
Kindlustusandja
Kindlustusandja Seesam Insurance AS
Kindlustusandja kood J
Aadress Vambola 6, Tallinn 10114
Telefon +372 628 1800
Kahjutelefon +372 628 1770
Faks +372 631 2109
E-post liiklus@seesam.ee
Koduleht http://www.seesam.ee


Meeldetuletuseks, milline see auto siis vahe peal välja nägi :

[tnx]

Iva on minuarust selles, et viskomuhv ei pruugi momentaalselt "lahti lasta", sest tema tegevus põhineb muhvis sisalduva silikoontäidise kuumenemisel. Seepärast võib näiteks kobakäpa käes hakata auto imetrikke tegema (nt gaasi järsku libedal lahti lastes visata tagaotsa ette). Päris neliveolisel ei saagi sellist "lukustust" tekkida (kui seda ise sisse ei lülita).

Me vist rääkisime erinevatest "päris" neliveolistest. Keskdifriga sõiduautol pole ju enamasti mingit käsitsi lukustamise
võimalust, samas ei teki kunagi sellist olukorda, kus tagumised rattad oleks täielikult mootorist lahutatud.

Seal oli tavaline 2WD stend, mille komplektis on muidu ka sellised rullidega pukid teise silla alla panekuks.

Maitene punktis ei kasutata lisarullikuid, olen seal korduvalt käinud 4WD masinatega, aga seekord jah nad tegid veeretakistuse mõõtmist 2WD režiimis. Samas kas keegi päriselt on näinud ka seda, kuidas libaneliveoline stendist maha sõidab? Videos näidatud >2000N veeretakistus on suurem, kui mõnel autol pidurdusjõud, ma miskipärast arvan, et haldex kõvemini ei haakugi.

[Aare85]

Ja kui antud videot kommenteerida siis ei ütle see absoluutselt midagi. Mingi mees vaatab ja ütleb, et kõik on korras, lõtkud on normaalsed. Ei hakka väitma, et IA väited korrektsed on aga niimoodi asja ei saa ajada. Pealegi pole absoluutselt teada, mis temaga vahepeal tehtud on. Korrektne on sellise vastulause puhul ikkagi teha seda mitmepoolselt (IA, klient, müüja ning sõltumatu tehniline kontroll näiteks).

Eks see asi on algusest peale Pealtnägija võhikute tõttu valesti jooksnud. See teine ajakirjaniku Volvo lugu oli samas OK, müüja pettus igakülgselt tõendatud. Esimesel puhul on otsad vees. Samas, mingid autoplatsi tondid vaevalt et hakkavad seal midagi suurt remontima, oodatakse kära vaibumist ja järgmine loll ikka ostab. Sestap ma arvan, et küll need vahekasti vahetuse vajadused imeti ikka pastakast välja. Seepärast ei saa ka vigade eest hinnast alla, mingi hetk lihtsalt saadetakse sind kukele ja oodatakse järgmist lolli. IA pole antud loos ka ingel ja ei ole ka nende secondhandi platsil kõik kuld.