Voldemorti 740
Postitatud: 08 Juun 2020, 14:56
Tervist, panen siis oma masinatest ka väikesed jutukesed siia kirja.
Minu volvostory hakkas ühel talvemeenutaval talvel, kui tekkis soov tagaveolise ausaltöeldes "mänguasja" järele. Külas vedeles üks valge 740. Läksin peremehele ligi ja küsisin, et mis too tühja vedeleb, et äkitsi on krundile ruumi juurde vaja. Tuli välja, et ruumipuudus suur, rahanälg tagasihoidlik ning auto evis suisa manuaalkasti ja teoreetilist liikumisvõimekust. Kindlasti kõik ei arva nii, kuid minu õnneks oli ta ka veel diisel. Ütlesin tüübile, et kui hääle sisse paned, võtan krõbiseva kaasa ja sõidan minema, vahetasime numbreid ja kuuke tühjust, kuid oodatud kõne siiski saabus. Õues oli -12, masin tiksus ja esimene tagaveoline masin sa 300 rutsi eest koju "kardetud", sest kivikõvad suvekad olid all ja drifti oli maha sadanud ikka oma 20cm jagu uhkelt. Koju me jõudsime, pidurid said kiirhoolduse, okastega rõngad alla ja põllupeale mängima. Esialgne plaan oli tegelikult teda rajal kiusata kuni kannatab ja siis viia sinna, kuhu nad kõik lõpuks lähevad, kuid kuna rajal käitus ta üle ootuste hästi ja katki ei läinud ka eriti miskit, siis alles ta jäigi, sai paberimajandus korda aetud ja tänavaid ründama hakatud.
Vigu vanakesel ikka oli ja eks mõni mure on juurde tulnud ja koos veedetud 3 aasta jooksul ka lahendatud. Kõige keerulisem jura oli hodomeeter, sai mitmeid spidokaid üritatud elustada, spido sain tööle, kuid hodokaid mitte ühelgi kellaplokkidest. Elektrigeenius sõber sai lõpuks mu mure kuidagi lahendatud, ta seletas mulle, mis tegi, kuid see jutt ületas mu elektrilise taibu, seega ei salvestunud. Pauguga lendas õhku mingil suvalisel pidurdusel pidurivõimendi kott,sai vist pensuka oma asemele pandud, igatahes pidurid on peale seda jama nagu tänapäevasel masinal. Siis läks vussi kojameeste mootor, välja sai vahetatud karbid ja tükikesed tagatiiva servadest ning üks uks oli auguga, mis sai välja vahetatud.
Kuna need mured olid igavad ja torutöid kardan ma vähem, kui liiga aeglast liikurit liikluses, siis sai keevitus taaskord välja kaevatud. Installisin sinna väikese turbokese, tegu on borg warneri veidi aladimensioneeritud isendiga, kes üldiselt paikneb tänapäevaste 1,5l dci renault ja dacia masinate kapottide pimedates õõnsustes. Muutuva geomeetria panin juhtima rõhuga, sellega mängimist jagus kokku ikka õhtuid, kuid lõpuks sain ta üle ootuste hästi toimivaks. Hetkel siis sisistatakse sisselaskesse põhjagaasiga ca 1,3bari ning stabiilsetel pööretel 0,3-0,5. Tegelikult saan asja veelgi muhedamaks, kui sumpsi mõistlikumasse diameetrisse ajan, hetkel tunduvad 2 õrna murekohta: kollektori liigne rõhk pärsib turbol veel varem ärkamast või eksisteerib ka variant, et antud mootor ei armastagi madalatel pööretel rohkem powerit välja anda, olenemata, palju peale pressid. Ahjaa, kuna suutsin sõita veidi liiga taastuva kütuseliigiga (rohelised peaksid plaksutama) siis rikkusin pikapeale kõrgsurvepumba, tegelikult oligi mul lda puudu ja ka see sai siis ühtlase koos tahmamismurega lahedada, hetkel ajame tagant musta ikka väga vähe, üv'd ei karda üldse, vara ärkav turbo ja lda'ga mängimine on selle saavutamiseks väga hea kooslus.
Tulevikus on mul tarvis vahetada välja tagaülekanne, tehas on jõuetut mootorit kompenseerinud difri ülekandega, mis paneb ta karjuma maanteekiirustel ikka julmalt, gps'is 100 on 3000 rpm, 120 3500, mis on mõtetu üürgamine peale turbotamist. Kui kellegil oleks miskit selle mure lahendamiseks pakkuda, siis ärge häbenege.
Hoovil on veel 2 tagaveolist, kelledest kirjutan järgmine kord, kui ilm piisavalt kehv on. Selle kohapealt vabandan juba ette ära, eriline voorumeis istuja ei ole, vähe sellest, isegi kaapeplaati (loe nutitelefoni) ei oma, siis pildimaterjali laadimisega siia saan hakkama ikka sellise väga tummise pingutuse najal.
Minu volvostory hakkas ühel talvemeenutaval talvel, kui tekkis soov tagaveolise ausaltöeldes "mänguasja" järele. Külas vedeles üks valge 740. Läksin peremehele ligi ja küsisin, et mis too tühja vedeleb, et äkitsi on krundile ruumi juurde vaja. Tuli välja, et ruumipuudus suur, rahanälg tagasihoidlik ning auto evis suisa manuaalkasti ja teoreetilist liikumisvõimekust. Kindlasti kõik ei arva nii, kuid minu õnneks oli ta ka veel diisel. Ütlesin tüübile, et kui hääle sisse paned, võtan krõbiseva kaasa ja sõidan minema, vahetasime numbreid ja kuuke tühjust, kuid oodatud kõne siiski saabus. Õues oli -12, masin tiksus ja esimene tagaveoline masin sa 300 rutsi eest koju "kardetud", sest kivikõvad suvekad olid all ja drifti oli maha sadanud ikka oma 20cm jagu uhkelt. Koju me jõudsime, pidurid said kiirhoolduse, okastega rõngad alla ja põllupeale mängima. Esialgne plaan oli tegelikult teda rajal kiusata kuni kannatab ja siis viia sinna, kuhu nad kõik lõpuks lähevad, kuid kuna rajal käitus ta üle ootuste hästi ja katki ei läinud ka eriti miskit, siis alles ta jäigi, sai paberimajandus korda aetud ja tänavaid ründama hakatud.
Vigu vanakesel ikka oli ja eks mõni mure on juurde tulnud ja koos veedetud 3 aasta jooksul ka lahendatud. Kõige keerulisem jura oli hodomeeter, sai mitmeid spidokaid üritatud elustada, spido sain tööle, kuid hodokaid mitte ühelgi kellaplokkidest. Elektrigeenius sõber sai lõpuks mu mure kuidagi lahendatud, ta seletas mulle, mis tegi, kuid see jutt ületas mu elektrilise taibu, seega ei salvestunud. Pauguga lendas õhku mingil suvalisel pidurdusel pidurivõimendi kott,sai vist pensuka oma asemele pandud, igatahes pidurid on peale seda jama nagu tänapäevasel masinal. Siis läks vussi kojameeste mootor, välja sai vahetatud karbid ja tükikesed tagatiiva servadest ning üks uks oli auguga, mis sai välja vahetatud.
Kuna need mured olid igavad ja torutöid kardan ma vähem, kui liiga aeglast liikurit liikluses, siis sai keevitus taaskord välja kaevatud. Installisin sinna väikese turbokese, tegu on borg warneri veidi aladimensioneeritud isendiga, kes üldiselt paikneb tänapäevaste 1,5l dci renault ja dacia masinate kapottide pimedates õõnsustes. Muutuva geomeetria panin juhtima rõhuga, sellega mängimist jagus kokku ikka õhtuid, kuid lõpuks sain ta üle ootuste hästi toimivaks. Hetkel siis sisistatakse sisselaskesse põhjagaasiga ca 1,3bari ning stabiilsetel pööretel 0,3-0,5. Tegelikult saan asja veelgi muhedamaks, kui sumpsi mõistlikumasse diameetrisse ajan, hetkel tunduvad 2 õrna murekohta: kollektori liigne rõhk pärsib turbol veel varem ärkamast või eksisteerib ka variant, et antud mootor ei armastagi madalatel pööretel rohkem powerit välja anda, olenemata, palju peale pressid. Ahjaa, kuna suutsin sõita veidi liiga taastuva kütuseliigiga (rohelised peaksid plaksutama) siis rikkusin pikapeale kõrgsurvepumba, tegelikult oligi mul lda puudu ja ka see sai siis ühtlase koos tahmamismurega lahedada, hetkel ajame tagant musta ikka väga vähe, üv'd ei karda üldse, vara ärkav turbo ja lda'ga mängimine on selle saavutamiseks väga hea kooslus.
Tulevikus on mul tarvis vahetada välja tagaülekanne, tehas on jõuetut mootorit kompenseerinud difri ülekandega, mis paneb ta karjuma maanteekiirustel ikka julmalt, gps'is 100 on 3000 rpm, 120 3500, mis on mõtetu üürgamine peale turbotamist. Kui kellegil oleks miskit selle mure lahendamiseks pakkuda, siis ärge häbenege.
Hoovil on veel 2 tagaveolist, kelledest kirjutan järgmine kord, kui ilm piisavalt kehv on. Selle kohapealt vabandan juba ette ära, eriline voorumeis istuja ei ole, vähe sellest, isegi kaapeplaati (loe nutitelefoni) ei oma, siis pildimaterjali laadimisega siia saan hakkama ikka sellise väga tummise pingutuse najal.