Raulz´i V70 AWD 1998

Forum Members Cars

Moderaatorid: 760GLE, Igor, bronec

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Raulz » 28 Mai 2011, 12:50

Tere.

Olen Raul ehk foorumlane Raulz, kes omab ´98 V70 AWD 142kW aut. juba üle 1,5 aasta. Olen seni kasutanud käesolevat foorumit peamiselt info kogumiseks enda tarbeks, kuid et nüüdseks on kogunenud päris palju materjali, millest võiks teistele tulevikus kasu olla, siis otsustasin selle info siia kokku koguda.

Auto ostsin 2009 aasta oktoobri keskpaigas. Auto on kunagi uuena Eestist ostetud. Väidetavalt olen selle 4-s omanik. Läbisõit oli ostu hetkeks 253 000 km, kuid eelmine omanik väitis u. 10 000 km tegeliku läbisõidu suurema olevat, kuna spidokas ei olnud tal töötanud kogu aeg. See küllalt suur number mind siis ei hirmutanud ja täna, kui spidokal on ees pea 310 000 km, olen 100% nõus nendega, kes ütlevad, et korrapärane hooldus loeb auto kestvuse juures väga palju. Arvan, et masinal on ressurssi veel küll, kuid eks see nõuab ka pidevat silma pealhoidmist.

Ostu hetkel ei töötanud ABS ning mootori soojenedes kukkus ära ka spidokas - tavaline ABS juhtploki tüüpviga külmjoodete tõttu. Lisaks ajas siis mootor igast võimalikust august mõnusalt ka õli välja, sest karteri tuulutus oli täiesti umbes. Seega sai enne pidevalt sõitma asumist need 2 asja korda tehtud, vahetatud küünlad, kõik võimalikud filtrid, mootori õli, jagaja koos küünlajuhtmetega jm nipet-näpet. Lisaks lekkis ka salongi kütteradikas, kuid sellega hakkasin tegelema umbes poole aasta pärast. Kinni oli oksüdeerunud ka tagumise kojamehe vars, mis peale puhastamist ja määrimist siiani nagu uus ringi vehib. Lisaks oli töölepingu lõpetanud üks esitule kojamehe mootor, mis ilmselt talvel kinni oli jäätunud ja hammasrattal paar hammast küljest murdnud tööle hakkamisel.

Kusagil talvel loobus juhipoolne esiratta laager - AutoViva aitas kiirelt ja asjalikult.

2010 aasta suvel hakkas kusagilt tagasilla piirkonnast mingi laagri suremise undamise häält kostma. Võttis mul ikka aega, enne kui suutsin lõpliku diagnoosi panna - nelikveo viskosiduri korpuse esimene tugilaager läbi. Seda vahetades avastasin, et kardaani esimese otsa liigendi kaitsekumm on ribadeks. Sai siis kogu kardaan alt võetud ja mõni nädal 2WD omadusi "nauditud". Et suvekummideks olid oma eluea lõpul olevad talvel all olnud lamellid, siis esiveolisena oli suure mootori ja raske gaasijala kombinatsioonis kohalt kiirendades kogu aeg üks pidev "kets" ja märja ilmaga järsku kurvi võttes "lõbus" alajuhitavus.
Kardaanil lasin Pärnus tugilaagri ka igaks juhuks välja vahetada, kuna ei viitsinud seda aega ootama jääda, kui see ära sureb - kardaani alt võtmine üksi on piisavalt ebamugav töö. Küsisin siis IA-st kardaani esimese püsikiirusliigendi pakkumise, kuna seda B-osana olemas ei ole. Hinnaks tulu 4k kanti kroonides. See pani mind proovima varianti, et pesen püsika seest puhtaks, vahetan määrde ja peale panen mõõtude poolest sobiva veovõlli kaitsekummi. Mõeldud-tehtud, aga kestis see kummikene seal kiirelt pöörleva kardaani küljes täpselt 10 km ja terve auto põhi koos summitiga sai mõnuselt määrdega üle pritsitud. Lugesin netist küll enne kommentaare, et pole sellist varianti mõtet proovidagi, aga kummiluti odav hind tundus proovimist väärt. Eks elu õpetab, kui teisi ei usu :).

Mingil ajal kadus taas ABS-i juhtploki arvates kõigepealt 1 tagumine ABS-i andus ja varsti ka teine. Kuna ma enda poolt üle joodetud plokki enam uuesti üle joota ei tahtnud, siis tõin romulast 1K ees uue - samuti kord juba remonditud. Peale paigaldust ja ploki asukoha tõttu kõikide sõrmenukkide korralikku lihvimist oli selge - krt - ka "uus" plokk sama veaga. Ok, s..tta kah, mõtlesin ma ja jätsin asja terveks talveks nii. Ka ilma ABS-ta saab sõita ju.

2010 aasta suvel kasvas auto mootorist läbikäiva õli hulk kuivanud klapisääre tihendite tõttu selliseks (loe: kohati 1L-1000 km-le), et otsustasin mootorile ülemise otsa tihendite vahetuse teha. Suvest sai sügis ja sügisest lumerohke talv. Kuna ma kuidagi ei soovinud AWD-st talveks mõneks ajaks loobuda, siis remondini jõudsin alles 2011 aasta mais. Lisaks nõudis roolivõim pidevat õli pealekallamist ja geneka laadimispinge oli langenud viimase poole aastaga 13,8-lt 13,3-ni.

Seega järgneb siit edasi üksikasjalikum jutt minu esimesest suuremast mootori remondist, mille käigus tegin või lasin teha:

- ABS-i juhtploki remont (ülejootmine);
- roolivõimu pumba laagri ja simmeri vahetus;
- geneka "tableti" vahetus (koos uute harjadega);
- turbo kapitaalremont - uus võll koos külma poole tiivikuga + tihendite vahetus;
- plokikaane lihvimine (igaks juhuks) + uued klapisääre tihendid + klappide solveldamine;
- karteri tuulutuse pesemine/puhastamine;
- hammasrihma vahetus koos kõikide rullikute ja veepumbaga;
- lamerihma kõikide rullikute ja pinguti vahetus.
Viimati muutis Raulz, 28 Mai 2011, 15:52, muudetud 3 korda kokku.

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Osa II - mootori remont

PostitusPostitas Raulz » 28 Mai 2011, 13:48

Tööd alustades oli minu põhimõte lihtne - auto on vana - mutrivõti käes mul seisab - teen ise nii palju, kui vähegi oskan / suudan. Lisaks olen otsustanud, et tahan selle autoga veel mõnda aega sõita, sest aja jooksul on auto ja selles olev tehnika suht selgeks saanud.

Niisiis - mootor pealt puhtaks ja kõik parandust vajav sealt maha. Aega läks u. 1,5 päeva. Et kõike kokku tagasi ka osata panna, siis tekitasin endale väikeste kilekotikeste süsteemi, milles sees mingi junn või poldid koos lipikuga, kust need pärinevad. Ja muidugi sõber fotokas - nagu hiljem selgus, oli see hea mõte.

Kokku panekule kulus u. 4 õhtut, mis sisaldas ka kõikide osade pesemist. Nagu hiljem juttu tuleb, siis kahjuks pidin veel hiljem hakkama erinevaid lekkeid kõrvaldama.

Aga kõigest järjekorras.

Tähelepanek nr. 1 - mootorit ja selle väliseid komponente lahti kiskuda on suht lihtne. Kokku panna aga hoopis raskem. Siin tasus end kuhjaga ära kilekotikeste süsteem.
Tähelepanek nr. 2 - polte ja keermeid puruks keerata on tunduvalt lihtsam, kui te seda endale ette kujutate. Eriti turbo, kollektori jm pidevalt kuuma käes olevaid.
Tähelepanek nr. 3 - eelnevad info kogumised netist ja konsultatsioonid (näiteks AutoViva meestega ja teiste foorumlastega) on vägagi kasulikud.
Tähelepanek nr. 4 - tee fotosid, et neid kokku panemisel vajadusel vaadata.
Tähelepanek nr. 5 - Vadise olemasolu või võimalus seda kasutada. Lihtsustab tunduvalt tööd ja sealt leiad näiteks enamiku vajalikke poltide/mutrite pingutusmomentidest.

Kasulik link plokikaane mahavõtmisest - http://www.matthewsvolvosite.com/forums/viewtopic.php?f=1&t=26864
Kasulik link hammasrihma vahetamisest - http://volvospeed.com/volvo_repairs_how_tos/engine_repairs/timing_belt_change.html
Kasulik link klapisääre tihendite vahetamisest - http://sites.google.com/site/incarvalvestemsealreplacement/project-updates/write-up

1. ABS-i juhtploki remont (ülejootmine) - tegin taas selle juhendi kohaselt ja aitas. Eks siis näis, kui kauaks seekord (http://volvo-850.narod.ru/sdelay/abs.htm).

2. Roolivõimu pumba laagri ja simmeri vahetus. Võtsin pumba koos paagiga maha, paak küljest ära ja viisin sellesesse kohta - http://www.remmon.ee/index.php?page=1. Töö kiire ja korralik, küsiti 60 raha, mille sees ka kasulikud soovitused paigalduseks.

3. Geneka "tableti" vahetus (koos uute harjadega). Viisin sellisesse kohta - http://www.melasiauto.ee/. Küsiti 30 raha ja asi korras.

4. Turbo kapitaalremont - uus võll koos külma poole tiivikuga + tihendite vahetus. Tehti siin: http://www.kuulsport.ee/. Lisaks oli läbi bypass´i membraan. Päris praguline veel ei olnud, kuid ei liikunud ka enam üldse.

5. Plokikaane lihvimine (igaks juhuks) + uued klapisääre tihendid + klappide solveldamine. Tehti samuti Jaak Kuuli poolt. Turbo ja kaane remont kokku 450 raha.

6. Karteri tuulutuse pesemine/puhastamine. Lahti võtmisel suutsin ära murda õlipüüdja kopsiku vasaku kõrva, millega ta ploki küljes seisab (unustasin poldi lahti keerata). Ostsin uue kopsiku IA-st. Muid voolikuid ei pidanud vahetama, sest olin 2009 aasta lõpus need juba välja vahetanud.

7. Hammasrihma vahetus koos kõikide rullikute ja veepumbaga. Lisaks läks vahetusse hammasrihma kambri taga olev plastsein, kuna lahti võttes jäid mul sellest pihku ainult tükid.

8. Lamerihma kõikide rullikute ja pinguti vahetus.

Peale mootori remondijärgset esmakordset käivitamist koguned auto alla märkimisväärne kogus jahutusvedelikku. Põhjuselt see, et ainukese asjana kogu töö juures olin jätnud puhastamata termostaadi kaane, kui seda tagasi panin. Termostaadi korpuse pindadele (nii alla kui üles) ja termostaadi enda kummitihendi pinnaleoli kinni jäänud kuivanud jahutusvedelikku, mis oli piisavalt kõva, et metalli ja kummi vahel mitte lasta tekkida normaalset tihedust. Lahendus - uuesti termostaat maha, pinnad puhtaks, uus tihend ja asi korras.

Siiski selgus 500 km peale remonti, et ka õli lekib kusagilt mootori tagant altpoolt. Põhjuseks turbo tagasivoolu toru alumise otsa tihend, mis paigaldusel katki läks. Kuna ma olin varem suutnud turbo korpuses olevatest tagasivoolu toru kinnituspoltide keermetest ühe ära rikkuda, siis tehti M6 asemel sinna M8 ja pandi tikkpolt. Tikkpolt aga ei võimaldanud enam toru turbo ja karteri vahelt kätte saada. Seega tuli mul lekke kõrvaldamiseks uuesti turbo mootorilt maha võtta. Krt ... suht suur töö mingi väikse tihendi pärast, aga eks nii need kogemused tulevad.
Viimati muutis Raulz, 28 Mai 2011, 15:39, muudetud 1 kord kokku.

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Osa III - pildid

PostitusPostitas Raulz » 28 Mai 2011, 15:11

Siia hakkan panema töö ajal tehtud pilte.

Pilt

Sellel pildil on mootorilt just eemaldatud plokikaan. Nagu esimesest silindrist on näha, on selles väga palju tagi, mis on ka loomulik, arvestades sealt läbi käinud õli kogust.

Pilt

Klapikambri kaan on seest ka põlenud õli jääke täis.

Pilt

Klapikambri kaane ummistunud õlikanalid.

Pilt

Esimese silndri kolb, mis oli ka kõige tagisem.

Pilt

5-nda silindri tehase hoonimisjäljed.

Pilt

Väljalaskeklappidele kinni põlenud kiht.

Pilt

Sisselaskeklapp. Kraapisin enne pildi tegemist natuke tagi maha, et näha, kui kõva see on. Oli suht pehme (võrreldes väljalaskeklapi heleda kihiga).

Pilt

"Stiilinäide" eelmise remondimehe kirvetööst - väljalaskekollektori katkine tihend.

Pilt

"Ussitanud" hüdrotõukuri pind. Väljalaskeklappide tõukuritest olid pea pooled sellised. Tekkepõhjus siiani teadmata.

Pilt

Puhtaks nühitud mootor. Läks veits teist nägu küll.

Pilt

Minu auto vända hammasrihma ratta märgid. Ei olnudki ainult 1 märki kahe hamba vahel madalamas kohas - oli hoopis 2 märki hammaste tippudes ja ploki peal olev märk pidi olema nende 2 vahel. Jälle targem. On ju küll seda õiget vända asendit peal oleva hammasrihma tagant näha ...

Pilt

IA-st ostetud spetsmögin klapikambri kaane tihendamiseks. Peale kandsin mingi tapeedirulliga, et ühtlane saaks.

Pilt

Nii sisselaske nuka kui väljalaske oma hammakal on piklikud poldiavad. Nii et kui lahti võtate, ärge vanu poldi jälgi nähtamatuks hõõruge - pärast nukkade nurgad valed.

Pilt

Nuka hammaka poltide pingutamisel oli heaks abinõuks relaka ketta mutri võti. Sobis väga hästi.

Pilt

Lekkiv turbo tagasivoolu toru alumine ost. Panin laua peal toru turbo külge ja siis tõstsin mootorile peale. Toru ots ei läinud kohe täpselt oma auku karteris ja augu terav serv lõikas tüki tihendist maha. Sellest ka leke. Kõik see tagantjärele tarkus.

Edaspidi ootavad vahetust salongi ventikas, tagumised amordid koos vedrudega, jahutusradikas, esiamortide tugilaagrid ja ka käigukast tuleks läbi pesta. Seega tööd jagub. Mootori remondi õnnestumise kohta on veel vara kokkuvõtet teha - sõitnud peale seda alles 600 km. Igatahes tundub peamine probleem - õudne õlikulu - olema tunduvalt vähenenud ja ka tagant ei viska käivitamisel enam üldse sinist. Siiski pani imestama, kui leidsin karteri tuulutuse kaudu turbo sisselaskesse kogunenud paraja hulga õli. Miks peaks olema karterist õlil nii suur tung minema pääseda ja seda eriti läbi täiesti uue ja puhta õlipüüdja ?

Ehk toob tulevik asjas selgust.

wackou
Foorumi veteran
Postitusi: 2079
Liitunud: 07 Juun 2006, 21:54
Kontakt:

Re: Osa III - pildid

PostitusPostitas wackou » 29 Mai 2011, 11:37

Raulz kirjutas:
Siiski pani imestama, kui leidsin karteri tuulutuse kaudu turbo sisselaskesse kogunenud paraja hulga õli. Miks peaks olema karterist õlil nii suur tung minema pääseda ja seda eriti läbi täiesti uue ja puhta õlipüüdja ?



Kui õlipüüduris on palju õli, siis järeldaks, et karteris on liiga suur rõhk.
See aga tähendab, et mootor on hõre ja rõngaste vahelt lööb surve karterisse.
Võid ka jälgida, kas õlivarrast välja surub.

Turbo tagasivoolu lahendasin mina jäiga ühendusega. St toru on fikseeritud. Enam pole mingit tagumise külje märgamist.
S40 T4 HX35

Laurism
Foorumlane
Postitusi: 14
Liitunud: 09 Veebr 2011, 16:37

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Laurism » 31 Mai 2011, 15:34

Oled tubli töö ära teinud.
Kuid minu arvates on see olukord vähe nadi, sest ainult 300 000 sõitnud mootor ja juba selline remont.
Volvo omanikuna tekib kerge kõhedustunne, et kas nii s...d need mootorid siis ongi või sul pole lihtsalt jopand.

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Raulz » 31 Mai 2011, 16:21

Noh ... ma ei ütleks, et 300 000 pealt mootori (pool)kap.remont midagi erilist oleks. Mis liigub see kulub ja 13 aastat ja ainult Eesti teedel ei ole just kergeim võimalik ekspluatatsioon moororile, eriti talvel.

Nende meeste ees aga küll respekt, kes ka mootori alumise osa (kolvid, saaled jm) ära vahetavad ja sealjuures ka ploki üle puurivad. Minu tehtud pool-remont mootori ülemisele osale on siiski ainult pool tööd võrreldes mootori mahatõstmisega ja täieliku kordategemisega.

Olen nüüd tänaseks päevakese peale turbo toru tihendi vahetust ringi vuranud ja praegu püsib mootor alt kuiv. Eks näis siis. Loomulikult ei jäänud ka viimase remondi ajal väiksed näpukad tegemata ja nii suutsin turbo paar vaakumvollat ikka valesti ühendada, rsk.

Nii suur see surve karteris siiski õnneks ei ole, et õlivarrast liigutaks ülespoole.

Suure radika leke hakkab pisitasa närvidele käima. Vedeliku taseme langus ei ole teab mis kiire, aga närvidele käib, et mingi loik on kogu aeg mootori all. Kas radika alumiste nurkade metall+plast kokkupressitud ühenduste leke on tavaline (selles mõttes et auto vanust ja radika suht vaba liikumist arvestades) ?

Kuna originaal-sumpar hakkab ka vaikselt mõlemast tagapüti lekkest tingituna varsti ära surema, siis olen siin mõlgutanud mõtteid sellisest kaksik-väljalaskest: http://www.simons.se/Katalog/VOLVO/VOLVO_850_V70_S70_AWD.htm

Kas keegi I-gen AWD / XC meestest on oma sumparisüsteemi kahe väljalaskega süsteemile ümber ehitanud ? Võimsuse lisa (kui seda üldse lisandub) pole eesmärgiks, pigem visuaalne külg. Praegusest saaks asi kindlasti edevam ja pealegi on kõik see uus lihtsalt külge kruvitav, pole midagi vaja aretada.

PiltPilt

Pilt
Viimati muutis Raulz, 22 Juun 2011, 00:33, muudetud 1 kord kokku.

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Raulz » 22 Juun 2011, 00:32

Tänase õhtu seisuga siis summuti apteiditud. Kuna vana sumps oli ikka täiesti mäda ja keevitada ei olnud seal enam midagi, siis saigi alla plaanitud Simonsi 020-H8, mis saabus autoladu.ee-st täpselt 48 tunniga, kuigi tellimisel näitas tarneks "pole saadaval".

Mõned pildid ka:

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Süsteem oli siis täiesti lihtsalt külge kruvitav, kuna tegemist on just 850 / V70 AWD-le mõeldud komplektiga. Saund on selline kergelt (vaikselt) podisev tühikäigul, autosse seda kuulda peaaegu ei ole.

:D

Valts
Kõva postitaja
Postitusi: 117
Liitunud: 16 Apr 2007, 21:59
Asukoht: Vändra/Tallinn
Kontakt:

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Valts » 22 Juun 2011, 08:43

Hea näha et Rauli projekt edukalt lõppes. Olime enam-vähem samal ajal sama asja ajamas, minul läks tegemine aga veidi pikemaks-põhjalikumaks ja kallimaks.

Nüüd vähemalt foorumis teinegi AWD mees kellega muresid ja rõõme jagada. Katsun oma tegemistest ka lähipäevil mingi info tekitada. Et oleks siis edaspidi teistel I gen huvilistel rohkem materjali kapotialusest elust.

Mis seda uut väljalaset puudutab siis puhtalt minu maitse järgi võiks otsad olla sellised suured kahuritorud nagu originaalid, mitte väiksemad ja ümmargused. Tea kas sellist varianti ei pakuta?
Aga muidu väga vonks!

Muretuid kilomeetreid!

Vallo
1997 V70 AWD

Kasutaja avatar
no1
Foorumi veteran
Postitusi: 2172
Liitunud: 19 Juun 2010, 22:01

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas no1 » 22 Juun 2011, 09:51

Üsna kena sai taguots. Seda häält kuulaks heameelega millalgi. :)
Edu edaspidiseks!
854 T5-R 1995
XC70 D5 2006

Raulz
Foorumlane
Postitusi: 73
Liitunud: 10 Nov 2009, 12:49

Re: Raulz´i V70 AWD 1998

PostitusPostitas Raulz » 17 Juul 2011, 18:59

Paar päeva tagasi sai jahutusradikas uue vastu vahetatud, kuna alt nurgast, sealt kus metall on ümber plasti pressitud, lekkis päris korralikult. Et autol on automaatkast, siis läbib radikat lisaks jahutusvedelikule ka mootoriõli ja kasti õli.

Radika vahetus möödus suht emotsioonideta - vajalikud juhtmed-voolikud küljest ära, radika eest ventilaator koos selle ümber oleva plastikuga maha ja käes ta oligi. Radikate paketti (kondi oma + cooler + suur radikas) hoiab omavahel koos 6 polti ja auto küljes 2 vertikaatset polti. Ligipääs neile on suht ok, ei pea tulede ümber olevaid prille maha võtma.

Uus mootoriõli ja jahutusvedelik sisse ja siis läks kasti läbipesuks, kuna 1-2 ja eriti 2-3 käigu vahetusel on kogu aeg olnud selline kerge jõnks (löögiks seda ei nimetaks) ja kasti õli ise ei olnud enam ammu puhas punane vaid pigem selline tumepruun, aga lõhnas ikka nagu õli, kärsakat ei olnud.

Alustasin nii, et lasin kasti alt korgist niipalju välja kui tuli - tuli 3L ja lisasin ülalt mõõtevarda august sama koguse puhast. Edasi läks nii, nagu läbipesu ikka tehakse - auto käima, ülemisest radikasse minevast voolikust 2L vana välja ja mõõtevarda august sama 2L uut peale. Kuna eesmärk oli suht korralik läbipesu, siis kasutasin ära kokku 19L õli. Räägitagu mis tahes, et üle 12L pole mõtet läbi ajada, aga päris nii puhtaks kui oli uus õli, mul kastist väljuv õli ei saanud. Palju paremaks läks muidugi ja ka järgmisel päeval taset kontrollides vaatas mõõtevardalt vastu ikka ilus punane vedelik, kuid kastist välja lastud vana õli ümber kallates ei olnud selle värv uuega ikka 100% võrreldav. Lisaks tähendasin kasti õlikorgi magneti küljes natuke mingit hall värvi ollust, mida magnet seal suht hästi kinni hoidis. Seega metall ja mis seal imestada - 313 500 km on ikka oma jälje jätnud (jumal teab, millal sellel autol kastis õli vahetati ja mismoodi).

Aga mis peamine - käiguvahetused on nüüd tuntavalt sujuvamad ja seda ka täiesti kuuma mootori (kasti õli) puhul, millega enne pesu olidki kasti jõnksud kõige kohkem tunda. Seega soovitan seda protseduuri julgelt kõigile, kes kavatsevad oma autoga veel pikemalt sõita.

Õli, mis sisse läks, oli Wolfi täissünt Multi Vehicle ATF, mis vastab muuhulgas ka DEXRON III H nõuetele.

Mõned pildid tehtud tööst ka.

Pilt
Pildid paremal lehter koos pikenduseks pandud voolikuga õlimõõtevarda avasse uue õli lisamiseks. Pildil vasakul all nurgas läbipaistev voolik, mis ei sobinud oma läbimõõtudega otse kastist tuleva õlitoru otsa ja millele ma pidin jupi jämedamat musta vollat vahetükiks panema. Läbipaistev voolik oli mõõtudega 12,8/14,... midagi.

Pilt
Nii lasin vana õli välja kankusse. Kast pumpas sega kiirusega umbes 2L/30 sek.

Pilt
Kastist tulev ja radika ülemisse auku suubuv volla ots. Seda kinni hoidev klamber on taha poole lükatud. Seda sai teha edukalt suvaliste splinditangidega.

Pilt
Radika ülemine auk, kuhu kastist tulev volla suubub. Stutsi ees olev must metallklamber ei puutu teemasse - see on radika küljes oleva juhtmekimbu pistiku hoidja.

Kokkuvõtteks - kui oleks teadnud, et kasti läbipesu nii lihtne töö on, oleks selle juba ammu ära teinud.

:)


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 52 külalist