245 kogemus

Moderaatorid: 760GLE, Igor, Henn, bronec

leo

245 kogemus

PostitusPostitas leo » 18 Juun 2005, 07:16

Minu kogemus 245-ga (ei mäleta, mis pagana täht seal B230 järel seisis, igatahes karburaatoriga 2,3 liitrine vabalt hingav oli ja väljalase 1985):
sain tema Rootsist läbisõiduga umbes 150 000, sõitsin ise 270 000 numbrini välja ja pärast seda tütar lisas vast veel umbes 25 000 , siis tuli ta lihtsalt maha müüa...valget värvi kere hakkas hullumoodi roostetama (eriti tagaluugi alumine serv, sealt sai juba näpu läbi torgata).

Mis juhtus selle läbisõidu aja vältel -
mootor oli nagu issanda ime, ei ta hakanud õli võtma ega kedagi, kõik vajalikud õlivahetused - mootor, tagasild, käigukast - sai ikka ise tehtud (mitte keerulisem protseduur kui Zigulil), toetuseks Haynesi kuldaväärt raamat (selle sain Biltemast) aga rihma vahetused jms Infos. Küünlad ja küünlajuhtmed said ka ise vahetatud.
Käivitusprobleeme praktiliselt ei olnud.Mäletan vaid ühte korda Ainazi piiripunktis, kui kogu Tallinnast tulnud tee jooksul oli erakordselt ilge , niiske, lörtsine tee. Seiskasin mootori ja pärast käivitades ei tahtnud ta kuidagi minekut sisse võtta - ju oli seda lumelörtsi nii palju kapoti alla pugenud.
(Kui õigesti mäletan ,siis jagaja oli sellel mootoril veel külje peal ning esiotsale/radika võrele suht lähedal - 945 mootoril oli küll juba kenasti vastu kabiini esiseina mootori tagaotsas nagu ema süles)

Muidugi siduriketas ja korv tulid üsna ruttu pärast auto Rootsist kätte saamist ära vahetada, ikka Infos.
Piduriklotsid loomulikult ise vahetatud, üks kord aku ka (lambipirnidest parem ei räägi, see on ju loomulik protsess).

Ah jaa - jama tuli paari aasta möödudes summutiga - tagumise poti küljest kukkus väljuv toru ära ja jäi VÄGA EBAESTEETILISELT lihtsalt tänavale vedelema.
Siis tuli hakata BOSALi müüjate ja mehaanikutega suhtlema, aga kõik laabus ilma eriliste probleemideta. Kusjuures see väljalasketrakti esimene osa, mis mootorist tuleb kusagile tagarataste kanti, jäigi minust vahetamata.Probleemid olid nende tagumiste "püttidega".

Ja - ükskord Riiast tulles "suri" paduvihmas sõites klaasipuhasti mootor ära. Õnneks olime kahekesi ja minu Soome partner - noor tugev vend- sai klaasipuhasti hooba armatuuri all sikutada ( ikka kabiinis sees,hoovastik kibekähku lahti harutatud) , kui karjusin "NYT", sest ei näinud enam sõita.

No kena , need elamused olid endise Zhiguli omaniku jaoks sellised "tavalised" (eelmise autona aasta vanuse 15 000 km sõitnud Lada 2104 ostnuna ja näguripäevi näinuna oli 150 000 sõitnud Volvo 245 ikka täielik Lääne paradiis), aga nüüd ka minu jaoks tõsisematest jamadest.

Samuti ükskord Riiast tulles läks üks tagaamort looja karja (teadsin seda eelnevatest tundemärkidest ette ja olin oma "kodusoomlase" käest tagaamordid - loomulikult Biltemast - juba ammu välja tellinud, aga ta kuramus viivitas nende ära toomisega).
Õõtsumine oli päris lahe ... ja siis läks teine tagaamort - ei pidanud vaeseke ka enam vastu. Üle 200 km lasime siis kenasti "kiigutades" - 245 oli ikka päris pika kerega ja kui kord õõtsumise sisse võttis, ei olnud muust abi kui kõvast kiiruse mahapidurdamisest.
Ja "kodusoomlane" oli just siis kaasas, sest ajasime ühist äri Riias - ning "yllätys-yllätys" - uued amordid olid nädala pärast kenasti kohal!

Teine väga paha kogemus - umbes 220 000 peal (võin eksida, võib-olla 250 000 peal?) läks täiesti "hoiatamata" kardaani tugilaager, õnneks väikesel kiirusel ja umbes 500 m kodugaraazist eemal , aga reede õhtul.Vinge krobin-kolin kusagil "kõhu" all ja auto ei liigu kohe mitte enam edasi.
Esmaspäeva varahommikul järjekordne Riia trett ammu planeeritud...

O.K., teise autoga laupäeva hommikul Infosse, aga neid kardaani tugilaagreid laagreid oli kahes diameetris (laager maksis, nagu oleks kullast olnud, aga see on vist Volvole omane - praeguse V70 esiratta laagri liigitan samast materjalist tehtuks).

Ostsin enda arust õige laagri ära, aga kanalis selgus, et see ikka just vales mõõdus. Õnneks jõudsin 15 min enne laupäevast sulgemist Infosse tagasi - ja oli ka teine mõõt kohe olemas ning sain algse ostu ümber vahetada.
Pidu! - ja õhtuks sõitis mu 245 jälle (milleks oli ka põhjust, muidu oleks esmaspäeva varahommikune järjekordne Riia ärisõit lihtsalt ära jäänud).

Käsikäigukastil (5 käiku) läks lõpupoole II käigu sissesaamine kaunis problemaatiliseks - tütar käsitseb siiamaani käsikasti suht pahasti (mittereeglipärasel moel) just sel põhjusel - aga auto liikus ja remonti polnud põhjust ette võtta.

Pikk jutt , tüütu jutt...
tahan öelda, et Andreasel on üldiselt õigus, aga minu Volvo 245 kogemus küll nii hull ei olnud.(Ju sai siis järgmine omanik selle õigeaegselt kätte)
Tegelikult usun ,et see valget värvi 1985.a. 245 laseb siiamaani kusagil veel ringi.

Kogu story juhtus aastatel 1992 - 1997, sest maikuus 1997 istusin tänu õnnestunud Riia reisidele veebruaris tellitud 945 rooli Tallinnas, Info Auto Pärnu mnt.232 salongis, aga see 945 on juba eraldi lugu.
Liisingut (eraisikule) siis veel eriti ei tuntud, aga 945 hind ka tuliuuena oli vaid EEK 365 000.-
Info vennad ei toonud tellitud autot Rootsist enne äragi, kui kogu summa oli nende arvele laekunud...
See oligi vast üks viimaseid 945, mida valmistati (900 seeria valmistamine lõppes ju samal aastal, kui ma ei eksi?)

Tervitades ja Rännumehele eelseisvaks reisiks julgust ning ettevõtlikkust soovides

Kasutaja avatar
lambda
Kreisi postitaja
Postitusi: 415
Liitunud: 17 Juun 2005, 07:29
Asukoht: Tartu
Kontakt:

PostitusPostitas lambda » 18 Juun 2005, 07:16

Lugesin selle 245 kohta.

Mu isal nimelt oli umbes sama lugu.

Sai ta siis selle 245 DL 1979 aasta váljalase jummala tasuta úhe Rootsi tádikese káest.
Kui saime masina kátte oli nagu koerakuut sest mingi valgete karvadega krants oli seal see elanud.
Aga válimus ja mootor olid mega.
Kui isa sellega sóitma hakkas oli ees 230000 midagi siis eestisd olles hakkas masin mádanema ja kódunema kere remonti on juba 5 korda vist tehtud taga luuki 2 korda vahetatud mootorile remont tehtud selle lúhikese aja jooksul.
Olles ise auto lukksepp imestan ma úhte asja ma pole selle aja jooksul kuni ta sellega sóitnud on veel kordagi úhtegi ratta laagrit vahetanud.
2004 aastal on ette tiksunud juba úle poole miljoni ja ikka veel sóidab.
Ainult úks naljaks asi on isa veab iga sugu ehtus saasta núú on asi nii hull, et kui ta masinale 2 tsemendi kotti peale viskab ja keegi taga istub, tagumise uksed lahti ei tule.
Ootame kuna pooleks láheb.

AGa ikka sóidab ja 25 kraadi pakkasega paugupill.

T.A


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist